/nginx/o/2009/01/09/115208t1hc30e.jpg)
/nginx/o/2010/10/14/449501t1hfd23.jpg)
Viimased kaks aastat üpris kasinate jõulumüükide pärast pettunud kaupmehed loodavad, et eurole üleminek uue aasta alguses motiveerib enne seda inimese vaba raha asjadesse panema.
Kaupmehed loodavad jõulude eel eurohirmule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaupmeeste hiilgeperiood sel sajandil oli 2007. aastal, mil majanduskasvu joovastuses inimesed raha poodidesse jätsid ja kaupmehed üle 20 miljardi kroonise käibe kokku ajasid.
Kui majandus langema hakkas, muutusid ka tarbijad kitsimaks ega hellitanud enam jaemüüjaid emotsionaalsete suurostudega. Mis järgnes, on iga eestlane omal nahal tunda saanud.
Tänavu on kaupmeeste üldine prognoos, et müük võiks sel jõuluperioodil kasvada umbes viis protsenti, mis näiteks puhta käibetõusuna tähendaks kõikide jaemüüjate peale kokku üle 800 miljoni krooni.
Üks inimesi ostma kannustavaid tegureid on eurole üleminek järgmise aasta alguses. See seob omavahel põhiliselt neid, kel selgelt meeles kroonile üleminek, ja neid, kes endiselt krooni devalveerimist kardavad.
«Kindlasti on ka mingi osa inimestest, kes rahaga seotud muudatusi üle elanud, ja need kipuvad sularaha asjadesse panema,» ütles Tallinna Viru keskuse juht Ants Vasar muiates.
Tema sõnul ulatub silmas peetud inimeste hulk 30 protsendi kanti elanikkonnast. «Usume küll, et see (euro – toim) paneb asjad liikuma,» lisas ta.
Vasara sõnul on viimased kahed jõulud üsna tagasihoidlikud olnud, mis tähendab, et võrdlusbaas on madal. «Ma arvan, et suurt buumi ei tule, aga kolm kuni viis protsenti võib kasv olla,» pakkus ta.
Selle prognoosiga nõustus ka Tallinna Kaubamaja juht Raul Puusepp, kelle juhitav firma on koostanud ka ametliku jaemüügi liikumist puudutava ennustuse, mida börsifirmana avalikkusega ei jagata.
«Raske on hinnata, milline on eurole ülemineku emotsionaalne mõju tarbijale. Kindlasti on neid, kes raha hoiavad ja tarbimist edasi lükkavad, ning neid, kes kartusest kulutama hakkavad,» nentis ta.
Puusepp tunnistas, et järgmise aasta alguses on oodata käibe langust, kuna inimestel läheb euroga harjumiseks aega. Sama meelt on ka Vasar.
Samas nentis Puusepp, et ega see jõulude-eelne kestvuskaupade ostuaeg kaupmeestele midagi ülirõõmustavat ka ole, kui sellele peaks järgmise aasta alguses järgnema vaikus.
Kas seetõttu, et euro varjus hindu tõsta ja suuremaid marginaale kasseerida?
«Selles küsimuses on avaliku arvamusega väga raske vaielda. Siiralt olen kindel, et hinnad ei muutu seoses rahavahetusega, vaid teistel põhjustel. Nii, nagu on kogu aeg muutunud,» lausus Puusepp.
Seevastu Prisma Peremarket leidis, et Eesti üleminek eurole ei mõjuta tarbijate emotsionaalsust, põhjendades arvamust sellega, et raha kurss jääb ju samaks.