Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Saagem tuttavaks: Pluuto väiksemad kaaslased Nix ja Hydra

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Aivar Pau
Copy
Pluuto kaaslased Nix ja Hydra
Pluuto kaaslased Nix ja Hydra Foto: NASA

NASA avalikustas eile esimesed New Horizons sondiga võetud fotod Pluuto kahest väiksemast kaaslasest Nixist ja Hydrast.

Kui Nix meenutab kuju poolest kummikommi ja omab pinnal põnevat punast laiku ja kraatreid, siis Hydra kipub olema halli kinda sarnane, vahendab Space.com.

«Täiendavad andmed Nixi koostise kohta  on juba valminud, kuid nende allalaadimine ole veel lõppenud. Need peaksid meile ütlema, miks on üks ala punasem kui selle ümbrus,» ütles New Horizonsi teadur Carly Howett ja lisas, et avastus on ta viinud tõelisse kiusatusse saada võimalikult kiiresti täiendavaid andmeid.

New Horizons tegi Nixist foto umbes 165 000 kilomeetri kauguselt ning selle põhjal on satelliidi pikkuseks 42 ja laiuseks 36 kilomeetrit.

Hydra on sellest satelliidist 231 000 kilomeetri kauguselt tehtud foto põhjal  pisut suurem –  mõõtmetega 55 x 40 kilomeetrit.

Hydra pinnal on näha kahte kaatrit ning kuna satelliidi ülaosa näeb välja tumedam, siis leiavad teadlased, et selle üla- ja alaosa katavad eri nähtused.

«Enne eelmist nädalat oli Hydra meie jaoks lihtsalt nõrk valguspunkt, seega oleme saanud rikkamaks sürrealistliku kogemuse võrra näha seda muutumas tegelikuks – vaadata selle kuju ja pinnal äratuntavaid jooni,» lisas missiooni teaduslik kaastöötaja Ted Stryk.

Pluuto ülejäänud kuud kannavad nime Charon, Kerberos ja Styx. Suurima läbimõõduga  – 1207 kilomeetrit – Charon vaid poole väiksem kui Pluuto ise. Kerberos ja Styx on aga veelgi väiksemad kui Nix ja Hydra ning neist peaksid esimesed – 14. juulil tehtud – fotod meieni jõudma oktoobris.

Pluuto ja tema kuude süsteem asub Päikesest 39 korda kaugemal kui Maa. Kääbusplaneet avastati 1930. aastal ning Charonit ei märgatud enne kui aastal 1978. Ülejäänud satelliidid avastati NASA Hubble’i teleskoobiga aastatel 2005 ja 2012.

Sond New Horizonz möödus 14. juulil 12 500 kilomeetri kaugusel Pluuto pinnast, kuni sinnamaani olid meie teadmised sellest taevakehast ja tema kaaslastest väga pinnapealsed. 

Eesti kosmosebüroo veebiväljaande teatel startis sond 2006. aastal ja järgmisel aastal möödus Jupiterist väga ligidalt selleks, et hiidplaneet oma gravitatsiooniga tema kiirust suurendaks. Pluutoni jõudis see pärast peaaegu 10-aastast lendu.

Tagasi üles