Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Viis vähetuntud fakti armastatud roa kohta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tarbija24
Copy
Pitsatainas.
Pitsatainas. Foto: SCANPIX

Pitsa on palju enamat kui itaaliapärane roog, sellest on saanud populaarne toit nii kiirsöögikohtades kui ka restoranides ning see on müügil supermarketiteski.

Pitsa kombinatsioon on aga aja möödudes arenenud ning kindlasti on selle kohta fakte, mida paljud ei tea, vahendab Fox News.

  1. On olemas spetsiaalne organisatsioon, mis teeb üle maailma kindlaks, kas tegu on õige napoli pitsaga. Selts kontrollib, kas pitsarestoran on täitnud nende nõudeid, juhul kui tahab nimetada oma toodangut õigeks napoli pitsaks. Selline pitsa peab olema küpsetatud puuküttega kuplikujulises ahjus, valmistatud vaid kätega (ilma tainarulli kasutamata), mitte enam kui 35-sentimeetrise läbimõõduga jm.
  2. Keegi ei tea, kust sõna pizza pärineb. Sõna päritolu kohta on mõningad teooriad, näiteks on arvatud, et see tuleb vana-kreeka sõnast pikte (kääritatud sai) või pitta (kliidega leib), itaalia sõnast pizzicare (kiiresti võtma, mõeldakse pitsa ahjust välja võtmise kontekstis) jm.
  3. Tomatid polnud üheks põhikoostisaineks. Pitsat valmistati juba enne seda, kui 14.sajandi lõpul Euroopa maadeavastajad tomati siia tõid. Keegi ei tea täpselt, kes lisas esimesena tomatid pitsadesse, kuid nüüdseks on see seal üks asendamatuid komponente.
  4. Pitsakoorikut kutsutakse Itaalias karniisiks (cornicione). Pitsakoorik on nende sõnul hoopis tainas, kuhu on lisandid peale pandud.
  5. Itaalias ei müüda pitsat kolmurksete lõikude kaupa, vaid serveeritakse tervelt või ruutudeks lõigatuna suurelt kandikult. Pitsalõikude müügi traditsioon pärineb Ameerikast, neid müüdi inimestele, kes ei jaksanud tervet pitsat osta.
Tagasi üles