/nginx/o/2015/07/09/4262597t1hd008.jpg)
Bloomberg küsitles 34 ökonomisti, kellest 26 olid arvamusel, et Kreeka euroalast lahkumine on päevakorras juba tuleval aastal. Lisaks hindavad neist pooled, et viimane, 86-miljardiline abipakett on riigi jaoks liiga väike.
Ökonomistid: Kreeka euroalast lahkumine on tuleval aastal taas laual
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimase abipaketi tingimused on pannud paljud muretsema, et Kreeka ei saa tingimuste täitmisega hakkama. Võlausaldajad on restruktureerimise osas järeleandmatud, Rahvusvaheline Valuutafond peab seda Kreeka majandusliku olukorra stabiliseerimiseks vajalikuks. Ka 50 miljardi eurot suurune Kreeka varadest koosnev sihtfond on äratanud kahtlusi, vahendab Bloomberg.
«Ilma võlaleevenduseta ei saa pakett iial piisavalt suur olema. Laenukoorma lisamine riigile, mis ei suuda juba olemasolevaid maksta võrdub Einsteini hulluse definitsiooniga: sama asja tegemine teistsugust tulemust lootes,» ütles Commerzbank'i maailmamajanduse ökonomist Peter Dixon.
Seda sammu soovitab ka Euroopa Keskpanga president Mario Draghi. Saksa kantsler Angela Merkel on selle sammu välistanud.
«Tundub, et kui välja arvata Saksamaa, on enamus inimesi nõus, et Kreeka vajab võla mahakirjutust. On raske näha Kreekat igavesti euroalas, kui nad seda ei saa,» ütles Merrion Capitali juhtivökonomist Alan McQuaid.