Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/06/10/4172249t1h3126.jpg)
/nginx/o/2015/07/22/4304897t1h1046.jpg)
Hoolimata sellest, et rahandusministeeriumis eile kooskõlastusele saadetud maksuseaduse eelnõu laiendab veidi maksu- ja tolliameti (MTA) õigusi ning tekitab seetõttu pahameelt erialaliitudes ja poliitikutes, pole ministeeriumi hinnangul paanikaks siiski põhjust.
Ministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov tõdes, et peamiselt lapib eelnõu praeguse seaduse auke, mis tulid ilmsiks eelkõige siis, kui MTA hakkas kontrollima ametiautode kasutust. Samas rõhutas ta, et ametiautode teema on iseseisev ning praegune eelnõu nende kontrollimisega otseselt ei tegele.
«Kui me praeguses seaduses näpuga järge ajame, siis sealt võib välja lugeda väga huvitavat lähenemist,» märkis Jegorov. Nii näiteks võib maksuhaldur siseneda kinnistule ja uurida, kuidas vallasvara kasutatakse, kuid kui maksumaksja on oma vara viinud tegutsemiskohast eemale, kaob maksuhalduril ka õigus seda kontrollida. «See on täiesti ebaloogiline,» avaldas Jegorov arvamust.
Ta selgitas, et kui maksuhalduril on õigus vaadelda vallasvara kasutamist ettevõttes, ei ole loogiline seda konkreetse kohaga piirata. Asekantsler tõi näiteks, et kui ettevõttes on tööl kolm-neli inimest, kes deklareerivad käibemaksu kümnelt mobiiltelefonilt, võib tekkida küsimus, kas kõik need on ikka firmas kasutusel või räägivad nendega ka ettevõttega mitte seotud inimesed. Sama lugu võib tema sõnul tekkida mööbli või autodega.
Täiesti alusetu on Jegorovi sõnul aga kartus, et maksuhaldurid hakkavad loata inimeste kodudesse tungima. «Põhjendamatult külvatakse hirmu, et à la võtan sülearvuti koju, mulle tullakse koju, ma pean maksuhalduri sisse laskma ja vaadatakse, mis ma teen,» tõi mees värvika näite. «See ei vasta tõele. Vastu konkreetses elukohas elavate inimeste tahtmist ei tohi sinna siseneda. Seda õigust maksu- ja tolliametil ei ole olnud, ei ole ja ei tule ka.»
Jegorov juhtis tähelepanu, et uus seadus ei muuda praeguseid piiranguid selle kohta, mida MTA tohib teha ja mida mitte. Vaatluse paragrahvis pole MTA selgete piirangute osas leevendusi tehtud, märkis ta. «Maksuhalduri ametnik ei või vaatluse käigus sooritada läbiotsimist, avada lukustatud ruume või panipaiku ega siseneda eluruumi selles elavate isikute tahte vastaselt ka juhul, kui neis toimub maksukohustuslase majandus- või kutsetegevus,» seisab seaduses. Kui maksuhaldur soovib külastada inimese elukohta, aga inimene ei soovi, et sinna sisenetaks, siis pole MTA-l midagi peale hakata ning võimaliku pettuse tuvastamiseks tuleb kasutada muid meetmeid. «See punkt ei muutu ja see peaks minu hinnangul võtma maha kõik hirmud, et siin toimub mingi isikuõiguste rikkumine,» rahustas Jegorov.
Lisaks vaatlustele võib MTA koguda ettevõtja kohta andmeid sidefirmadelt, kui maksukohustuslane ise sellest keeldub. Tulevikus võib MTA uurida nii liitumislepingu sõlmija nime, aadressi ja muid kontaktandmeid kui ka lepingu liiki, esitatud arve nime ja tasuja pangakontot.
Jegorov ütles, et mõningate maksujuurdluste käigus on uuritud käibemaksu mahaarvamist eluruumilt, mida kasutatakse väidetavalt büroona. Kui näiteks sellises kohas on füüsiliste isikute nimele vormistatud tavatelefon ja internetileping või kaabel-TV, võib see viidata sellele, et ruumi kasutatakse hoopis elukohana, mispuhul ei tohi käibemaksu maha arvata. Ligipääs sideettevõtete andmetele aitaks selliseid pettusi paremini tuvastada.