Soome ekspeaminister ja praegune finantsminister Alexander Stubb kaitseb New York Timesile antud intervjuus eurotsooni liikmeksolekut, nimetades jamaks jutuks väidet, et Soomel läheks oma rahaga paremini.
Kas Soomel läheks eurota paremini? Jama jutt, ütleb Stubb
21. juuli 2015, 12:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NYT märgib, et Soome on, erinevalt teisest euroala liikmest Kreekast, korras riigirahanduse ja mõistliku majandamise musternäide. Ometigi on riigi sisemajanduse kogutoodang viimasel kolmel aastal kuhtunud ja töötuse määr ulatub 11,8 protsendini.
Sestap on mitu USA majanduskommentaatorit, nende seas NYTi Paul Krugman, Forbesi Tim Worstall ja Washington Posti Matt O'Brien, nentinud, et Soome majandusprobleemid on kindel näide, et euroala probleemid on paljuski sügavamal kui vaid Kreeka vastutustundetus raharaiskamises.
Stubb pole selle hinnanguga nõus, toob näiteid, mida head on euro Soomele toonud, ning demonstreerib ajalehele, miks ühisvaluutasse suhtumine on Atlandi ookeani eri kallastel erinev.
NYT kirjutab, et Soome majanduslikul nõrkusel on kolm põhjust: Nokia langus ja kaasnenud töökohtade kaotus; paberitööstuse ekspordi kukkumine; Venemaa kaubavahetuse suikumine sanktsioonide tõttu. Ajalehe arvates oleks võimalik, kui Soomel oleks euro asemel ikka veel käigus mark, valuutat devalveerida ning seeläbi saavutada konkurentsieelis näiteks Saksamaa ees.
«Jama jutt,» ütleb Stubb. Tema sõnul on devalveerimine nagu doping spordis: annab lühiajaliselt eelise, kuid pole pikemaajaliselt kasulik.
Seevastu euroalaga liitumise läbi saavutatud tihedam integratsioon Lääne-Euroopaga on teinud Stubbi sõnul Soome rahvusvahelisel areenil tugevamaks ning lisanud tööstusele ülemaailmseid sidemeid, seeläbi rikastades inimesi. Eurot tuleb vaadata pikemaajalise perspektiiviga, ütles Stubb NYTile.
Ajalehe hinnangul ongi see peamine lähenemise erinevus Ameerika ja Euroopa asjatundjate vahel. Eurooplased vaatavad pikemaajalist perspektiivi; ameeriklased jälgivad lühemaajalisi trende. Nad näiteks märkavad, et kümneaastasel ajavahemikul enne 2008. aasta kriisi kasvas Soome majandus 33 protsenti, kuid on pärast kriisi 8 protsenti kahanenud. Ega pole sugugi kindlad, et eurol selles oma süüd pole.