/nginx/o/2008/11/03/89715t1h9b19.jpg)
Riigikontrolli aastaraportis viidatakse sellele, et eelarvete planeerimist kohalikes riigiasutustes tuleb Eestis parandada.
Riigikontroll viitab ebatäpsustele eelarve planeerimises
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigieelarve tulude ja kulude mõistliku täpsusega planeerimine muudab eelarve läbipaistvamaks ja raha kasutamise efektiivsemaks – vaba raha ei eraldata sinna, kus teda ära ei kasutata, ning kulude tarvis ei broneerita tulusid, mis ei laeku, märgitakse raportis.
Tegelikult on planeeritud eelarvesse nii tulusid kui ka kulusid (sh investeeringuid) tegelikust suuremana. Vead võivad olla tingitud nii ebapiisavast analüüsist planeerimisetapis kui ka ebaselgetest eelarvestamise põhimõtetest.
Eelarve läbipaistvuse tagamiseks on oluline, et riigieelarvet aasta jooksul korrigeeritaks.
Näiteks pani riigikontroll tähele, et siseministeerium oli trahvitulusid planeerinud enam kui neid laekus.
Politseiamet prognoosis 2009. aasta eelarvesse trahvitulusid 714 miljonit krooni, kuid tegelikult laekus 213 miljonit krooni.
Riigikontrolli arvates viitab see planeerimisvigadele, sest muu hulgas ei võetud arvesse varasemate aastate trahvitulu laekumise kogemust ega seda, kuidas võivad välismõjud trahvitulude laekumist mõjutada.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium oli 2009. aasta investeeringuteks planeerinud rohkem raha, kui ära kasutati.
Investeerimisobjektide kaupa vaadatuna kasutati sajaprotsendiliselt ära vaid üheksale objektile eraldatud 60 miljonit krooni.
Kahe objekti tarvis ei olnud eelarve 60 miljonist kroonist tehtud ühtegi väljamakset ning 42 objektile eraldatu jäi 29 protsendi ehk 385 miljoni krooni ulatuses kasutamata.
Samas ületati üheksa objekti puhul valitsuse korraldusega kinnitatud eelarvet ca 140 miljoni krooniga.
Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas oodati, et valitsuse otsuse kohaselt riigimaad müües laekub 2009. aastal tulu 715 miljonit krooni. Tegelikkuses teenis maa-amet riigi tuludesse ca 310 miljonit krooni ehk 43 protsenti planeeritust.
Tulude ning investeeringute ebatäpset planeerimist on riigikontroll tuvastanud ka kaitseministeeriumi ja kultuuriministeeriumi valitsemisalas ning investeeringute ebatäpset planeerimist haridus- ja teadusministeeriumi ning põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutustes.