Goldman Sachs teenis Kreeka võla peitmisega sadu miljoneid

Goldman Sachs teenis Kreeka «abistamisega» sadu miljoneid, lükates riigi sügavamale võlasohu. Foto: SCANPIX

Investeerimispank Goldman Sachs teenis sajandi alguses sadu miljoneid eurosid Kreeka riigivõla tegeliku suuruse varjamisega, kirjutab The Nation.

Kreeka praeguse kriisi üks põhjus on sajandi algusaastatel riigi ja Goldman Sachsi vahel sõlmitud tehing, kirjutab California ülikooli professor Robert B Reich The Nationi artiklis.

2001. aastal otsis Kreeka võimalust täita Maastrichti kriteeriume, kui samal ajal suurenes riigi võlakoorem iga aastaga. Appi tõttas Goldman Sachs, organiseerides Kreekale 2,8 miljardi euro suuruse salajase laenu, mis oli raamatupidamises maskeeritud valuutatehinguks.

Keeruline tehing sisaldas Kreeka välisvõla konverteerimist kunstliku kursiga laenukohustuseks rahvusvaluutas drahmis. Tehingu tulemusel kadus nagu võluväel kahe protsendi jagu Kreeka võlakohustusi. Tehingu organiseerimise eest võttis investeerimispank 600 miljonit eurot tasu.

Kuid tehing läks kiiresti hapuks. 11. septembri sündmuste järel kukkusid pea kõikjal turgudel riigiväärtpaberite intressid, mis tähendas Kreekale suurt kaotust, sest Goldman Sachsi kasutatud kunstliku kursiga valuutavahetuse valem tõstis laenukohustuse 2,8 miljardilt kiiresti 5,1 miljardini.

2005. aastal laen restruktureeriti ja 5,1 miljardist sai põhivõlg. Reich märgib, et juhuslikult, aga võib olla ka mitte päris juhuslikult, oli toonane Goldman Sachsi rahvusvahelise divisjoni juht Mario Draghi, praegune Euroopa Keskpanga president.

Kreeka ei olnud ainus patune. Kuni 2008. aastani kehtinud Euroopa Liidu riigirahanduse reeglid lubasid riigivõlga taoliste tehingutega raamatupidamisest kõrvaldada ning seda kasutas mitu riiki. Näiteks organiseeris JPMorgan 1990ndate lõpus Itaaliale sarnase diili. Kuid võrreldes teiste riikidega oli Kreeka rahandus juba toona nii kehvas seisus, et rohkem võlgu poleks tohtinud kreeklastele anda.

2009. pakkus Goldman Sachs Kreekale järgmist, veel keerulisemat skeemi, mis oleks lükanud riigi tervishoiusüsteemi võlakoorma kaugesse tulevikku. See kord Kreeka sööta alla ei neelanud.