/nginx/o/2010/04/13/348083t1h5cac.png)
Muu maailma käest kiita saanud Eesti riigi rahanduse hea seis on paljuski näiline ja võib osutuda hapraks, kui riik ei toeta aktiivselt majanduse konkurentsivõimet ega arenda valdkondi jätkusuutlikult, leiab riigikontroll oma aastaraportis.
Riigi rahanduse hea seis on paljuski näiline ja habras
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välismaailma imetlus põhineb peamiselt kahel näitajal – väike eelarve puudujääk ja riigivõlg.
Prognooside kohaselt asub riigivõlg kasvuteele, jättes järgmistel aastatel siiski peaaegu samaks raha hulga, mida on võimalik kulutada uue majanduskasvu toetamiseks.
Pikas perspektiivis sõltub vastutustundliku riigijuhtimise korral eelarve puudujäägi ja riigivõla suurus riigi majanduse võimest tulu teenida.
Ühekordseid kärpeid võib teha ja riigi vara müüa, aga kaugemas perspektiivis sõltuvad võlg ja puudujääk hoopis teistest näitajatest – tootlikkusest ja netoekspordist.
Seetõttu pole riigikontrolli hinnangul aus rääkida väiksest riigivõlast, mainimata erasektori suurt laenukoormat.
Seetõttu peab tõsiselt kaaluma, kas riigi rahandus- ja majanduspoliitika kõige suuremaks eesmärgiks ja abinõuks tuleb pidada võimalikult kiiret eelarve ülejäägi saavutamist.