Millal on parim aeg saunaviha tegemiseks

Saunaviha tegemiseks on igal perel oma kindel traditsioon. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Saunaviha tegemine pole kaugeltki lihtsalt kaseokste kokkulappimine. See on rituaal ja suisa omaette teadus. Ja nagu teaduses ikka, on igal teadlasel oma tõde.

«Hea viht annab pool saunamõnust, halb viht võib saunaskäigu sootuks ära rikkuda,» kinnitab Saaremaal Salme serval elav Leo Filippov Saarte Häälele. Elupõline metsamees ütleb kohe, et saunavihtade tegemisel on igaühel vist oma maitse, kombed ja tarkused. Tema on enda omad saanud vanade metsavahtide käest ja nende järgi ka toimetanud.

Millal teha talvised vihad - siin on arvamusi palju ja erinevaid. Kes ütleb, et enne jaani, kes kinnitab, et pärast jaani, ja kolmandad räägivad, et uue ja vana kalendri jaanide vahel.

Leo peres tehakse talvised vihad valmis augustikuu vana kuu ajal. Sel aastal on see näiteks juuli lõpp ja augusti algus. Miks nii hilja, sellel on Leol seletus olemas. Nimelt on kaseoks selleks ajaks täiesti valmis, tal ei ole enam pehmeid otsi, mis kleepuvad, ja ta on korralikult sitke. «Vanasti oli vihategemine ka heinategemise ja viljakoristamise vahelise aja toimetus,» räägib Leo ja lisab, et eks igaühel ole selleski osas oma tõde. Mis puutub kuuseisu, siis puu mahlad liiguvad vastavalt kuufaasile. Kord on neid rohkem ja kord vähem. Vanas kuus olla mahlu vähem ja seetõttu kuivab viht paremini. Suvel värskete vihtade tegemisel ta kuud ei vaata. «Need on rohkem ka sellised lõhnavihad,» arvab ta naerdes.