Kahjumis turvafirma laieneb kiiresti
14. oktoober 2010, 14:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüdseks Skarabeuse kaubamärgi all tegutsev OÜ K-Valve, mis on juba viiendat aastat kahjumis, mitmekordistas tänavu töötajate arvu.
Eelmise aasta lõpus oli K-Valve palgal 21 inimest, kuid praegu ulatub töötajate arv juba ligi sajani. Suuremate klientide hulka kuuluvad Espak, Maxima, Werol tehased ja E-Piim, rääkis K-Valve üks omanikke Ivar Lahi.
2005. aastal asutatud K-Valve metamorfoos sai algtõuke mullu augustis, kui muutusid täielikult osaühingu omanikud ja juhid. Sama aasta sügisel avas osaühing lisaks Tartule osakonnad ka Tallinnas, Kesk-Eestis ja Pärnus.
Seda hoolimata tõsiasjast, et K-Valve juba alates 2006. aastast kahjumis. Mullu ulatus kahjum koguni 1,1 miljoni kroonini, seda 895 000 kroonise müügitulu juures.
Hiljutine laienemine on toimunud uute omanike enda vahendite toel, ütles K-Valve Tallinna osakonna tegevjuht Tiit Kübarsepp. Samas olid osaühingul eelmise aasta lõpu seisuga ka üsna suured laenukohustused - 1,9 miljonit krooni, seda 1,2 miljoni kroonise varade mahu juures. Omakapital oli kahjumite tõttu negatiivne.
«Oleme praegu ka kahjumis, aga seda omanike lisainvesteeringute tõttu,» rääkis Lahi. «Äriplaan näeb ette aasta lõpuks kasumisse jõudmist.» Nüüdseks läheb K-Valvel prognoositust pareminigi. «Äriplaan nägi ette aasta lõpus 2 miljonili kroonise kuukäive ja see sisuliselt on juba saavutatud,» märkis omanik.
K-Valve lähituleviku plaanides on ka nimemuutus. «On plaan muuta ettevõtte nimi Skarabeuseks, et ei aetaks omavahel segi K-Valvet ja K-Gruppi,» selgitas Lahi.
«Pikad kehtivad valveteenuse tegevusload,» põhjendas ta, miks uut ettevõtet ei asutanud, selle asemel et kahjumis n-ö juurkeha üles osta ja sellele äri üles ehitada. «Muidu võtab nende taotlemine turvaseaduse järgi aega kuni pool aastat.»
«Ma ise näen, et põhiline juurekasv peaks toimuma tehnilises valves,» rääkis Lahi ettevõtte tulevikust. «Sellega alustasime aktiivsemalt veebruari algul ning praeguseks on juba tuhat tehnilise valve klienti.»
Just tehnilistele lahendustele keskendumine on K-Valve Tallinna Tallinna osakonna tegevjuhi Tiit Kübarsepa sõnul üks, millega osaühing teistest turvafirmadest eristuda püüab. «Mehitatud valve on küll suure mahu ja käibega, aga on mõnes mõttes nagu dinosaurus, mis aeg-ajalt annab tunda, et on nagu välja suremas,» selgitas Kübarsepp. «See pole enam nii oluline tuluallikas kui 5-6 aastat tagasi.»
«Kui ühte suurt keskust või tehast valvab 4 turvatöötajat, siis on see tellijale väga suur kulu. Meie soov on pakkuda välja variante, et 4 asemele jääks sinna näiteks 2 inimest ja 2 inimese töö tehtaks ära tehniliste vahenditega,» rääkis Kübarsepp. «Klient hoiab nii raha kokku. Ta teeb küll esmase investeeringu, aga lõppkokkuvõttes tuleb odavam. Meie oleme rahul, et saame võibolla kõrgema marginaaliga inimesi [turvatöötajate teenust] kliendile müüa ja töötajatele on võimalik tänu sellele maksta suuremat tasu. Et inimesi ikka meil hoida, mitte otsida odavat tööjõudu.»
Hea tööjõu leidmine pole aga lihtne. Hiljuti otsis K-Valve 15 turvatöötajat. Kandidaatidest sobisid värbamisega tegelnud Raivo Stoltseni sõnul heal juhul vaid neljandik. «Eesti keele probleem, politseiga seotud karistused,» loetles Stoltsen põhjusi, miks paljud kandidaadid ei sobinud. «Osad on sellised, kes kunagi varem lahti lastud alkohilprobleemide või tööluusi tõttu. Selliseid inimesi ei võta ju enam tööle.»
Tuleb ka ette, et inimesed ise loobuvad kandideerimast, kui saavad teada, milles täpsemalt tööülesanded seisnevad. «Mõni ütleb, et vanuse poolest talle mõni töö ei sobi,» lausus Stoltsen. «Mõni kui kuuleb, et on vaja kaubandusettevõtet valvata, siis viskab kohe toru ära.»