/nginx/o/2010/10/14/449170t1hdf66.jpg)
Suurbritannia keeldus resoluutselt tegemast Venemaale diplomaatilisi järeleandmisi nelja aasta eest Londonis toimepandud Aleksandr Litvinenko mõrva küsimuses, karmid sanktsioonid jäävad jõusse.
Briti välisminister tõrjus Venemaa lähenemiskatse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa laotas eile välisministri William Hague’i ette punase vaiba ja laskis talle osaks saada erilisel aul vestelda presidendi Dmitri Medvedeviga – lootuses, et soe vastuvõtt toob ehk lõpu sanktsioonidele, mis kehtestati tulenevalt endise luuraja mürgitamisest polooniumi abil.
Hague ja Medvedev rääkisid koostöö edendamisest kaubanduse vallas, samuti rahvusvahelistest küsimustest nagu Iraan, Afganistan ja Põhja-Korea, mis ühe kõrge Briti ametniku sõnutsi «kujutab endast edusammu».
Samas ei ilmutanud Suurbritannia mingeid kompromissi märke sanktsioonide vallas. Vastupidiselt Venemaa ootustele on sealsete ametnike reisimine Suurbritanniasse piiratud ka edaspidi, terrorismivastast koostööd KGB järeltulija FSBga ei jätkata.
Briti prokuratuur nõuab Venemaalt endise KGB ohvitseri Andrei Lugovoi väljaandmist, kellele soovib esitada süüdistuse Litvinenko mõrvas. Venemaa aga keeldub meest välja andmast, viidates oma põhiseadusele.
Briti ametnikud kinnitavad, et ei kavatse pakkuda Venemaale kokkuleppe võimalusi sanktsioonide tühistamiseks.
«Nad astusid omapoolse sammu, kui me ukse avasime, kui see ei tähenda veel, et me kõik aknad valla paiskaksime,» ütles suhete parandamise katse kohta kõrge Briti valitsusametnik.
Pärast 2008. aastat – mil Gruusia vastu toimepandud sõjaline aktsioon Venemaa suhted Euroopa Liiduga ära rikkus – on läbisaamine paljude liikmesriikidega hoogsalt paranenud.
Ka Barack Obama administratsioon on otsustanud Vene suhetele «restardi» teha, kuna viimane on kiiduväärselt asunud toetama ÜRO Julgeolekunõukogu Iraani-vastaseid sanktsioone.
Briti ametnikud andsid aga mõista, et enne, kui restart kõne alla tuleks, peaksid vähemalt «kaalukamad asjad» lahendatud saama. «Neis asjus me järeleandmisi ei tee,» ütles üks ametnik.
Hague väljendas muret Venemaal valitseva karistamatuse ja korruptsiooni kultuuri pärast, mis kahjustab investeerimiskliimat. Ühtlasi mainis välisminister probleeme inimõigustega.
Samas ei nimetanud ta otsesõnu sel nädalal lõpule lähenevat järjekordset kohtuistungit Mihhail Hodorkovski vastu, ega ka mullu vanglas surnud korruptsiooni vastu võitlejat Sergei Magnitskit.
Kuna Suurbritannia on aga Venemaa jaoks suurim otseinvesteeringute allikas, usuvad ärimehed, et majandussuhted ei tohiks Litvinenko saaga tõttu haveneda.
Copyright The Financial Times Limited 2010.