/nginx/o/2015/07/17/4285245t1h70bb.jpg)
Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk hoiatab revolutsioonilise meeleolu eest kontinendil, millist ei ole nähtud alates aastast 1968.
Tusk tunneb revolutsiooni hõngu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endise Poola peaministri sõnutsi kardab ta Kreeka kriisi «poliitilist nakkust» palju enam kui selle finantstagajärgi.
«Ma tõesti kardan selle Kreeka kriisi ideoloogilist või poliitilist nakkust, mitte finantsilist nakkust,» vahendab Tuski sõnu Financial Times.
Tusk on mures Merkeli suunas lendavate süüdistuste pärast, nagu üritaks too kehtestada Kreekale sama karme karistustingimusi, nagu langesid osaks Saksamaale pärast esimest maailmasõda.
Ta rõhutas, et «Saksamaa peab ohverdama palju rohkem kui teised riigid» peatselt Ateenasse saadetava finantsabi kontekstis.
Tuski ehmatas, et Tsiprase läinud nädalal peetud Saksamaad kritiseeriv kõne võeti vastu kaikuvate kiiduavaldustega, milles osales «peaaegu pool Euroopa Parlamenti.»
Peljates vasak- ja paremleeri huvide plahvatusohtlikku kombinatsiooni, üritab Tusk oma sõnutsi hoida Kreeka liidriga pragmaatilist joont ning vältida sattumist ideoloogilisele pinnale.
Ta tunnistab samas: «Minu jaoks on atmosfäär veidi sarnane Euroopaga pärast aastat 1968. Ma tunnetan meeleolu, mitte võib-olla revolutsioonilist, kuid midagi üldlevinud kannatamatuse (ingl. k. impatience – toim) sarnast. Kui kannatamatusest kasvab mitte enam individuaalne, vaid ühiskondlik kogemus ja tunnetus, on see sissejuhatuseks revolutsioonidele.»