:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
/nginx/o/2009/04/06/159279t1h8f78.jpg)
Suurem osa Euroopa riikidest seisab olukorra ees, kus pensioniea tõstmine tundub vältimatu. Põhjuseks vananev rahvastik, mis üha rängemini riigikassat kurnab, ja jätkuvad eelarveprobleemid.
Kaja Koovit: Euroopa pension
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki selle, kahtlemata ebapopulaarse otsuse vastu avaldavad meelt prantslased, on just britid need, kes muutuste pärast kõige enam kannatavad.
Helsingin Sanomates avaldatud tabeli järgi peavad briti naised ootama pensionile jäämist lausa kaheksa aastat enam kui seni. Kui varem sai töö jätta ja väljateenitud puhkusele minna 60-aastaselt, siis nüüd tuleb kannatada 68-aastaseks saamiseni.
Iseasi muidugi, kas see kõigile kannatusena tundub. Ma ei tea küll ühtegi pensioniealist, kes koju jääma kiirustaks, kuid üks asi on õigus seda teha ja teine asi see, kas seda õigust ka kasutatakse.
Kui Eestis pensioniiga praeguselt 61–63 aastalt 65 peale tõuseb, võib see meie inimese eluiga arvestades tähendada, et paljud pensioniealiseks ei elagi. Ja see on juba probleem.