Eestis peab saareomanik igaühe oma saarele lubama

"Haapsalu saar" ehk Väike-Roograhu laid Foto: Privateislandsonline.com

Maa-ameti selgituse kohaselt on Privateislandsonline.com’is müüdavad Eesti saared asustamata laiud, mis on maareformi käigus eraomandisse tagastatud.

«Selleks, et öelda kui palju väikesaari ja laide on maareformi käigus eraomandisse läinud ja palju neist siiani kuulub eraomanikele, tuleks teha üsna ajamahukas analüüs. Leiame, et sellise analüüsi tegemine ei ole antud hetkel vajalik ega otstarbekas,» ütles Maa-ameti peadirektori asetäitja Anne Toom.

Eraomandis olevate laidude ja väikesaarte omanikele kehtivad Toomi sõnul kõik samad eraomandi kaitset ja omandiõiguse kitsendamist reguleerivad õigusnormid nagu mistahes muudele eraomandis olevatele kinnistutele. «Arvestades selliste väikesaarte või laidude väikest pindala, võib muudest mereäärsetest kinnistutest enam mõjutada omaniku privaatsust vaid kohustus lubada igaühel avalikult kasutada 10 meetri laiust kallasrada,» selgitas Toom.

Samuti on asustamata väikesaartel või laidudel asuvate kinnistute ostmisel ja müümisel üldiselt Toomi kirjeldusel samad põhimõtted, nagu kehtivad muude kinnistute müümisel. Erandina üldistest põhimõtetest  kehtib meresaartel asuvate kinnisasjade ostmisele piirang, mis tuleneb kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse § 10 lõike 1 punktist 1, mille kohaselt  füüsilisel isikul, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik, või juriidilisel isikul, kelle asukoht ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik, on keelatud omandada kinnisasja meresaartel, välja arvatud Saare- ja Hiiumaa, Muhu ning Vormsi.

Lisaks tuleb Toomi sõnul arvestada, et suurem osa Väinamere väikesaari paiknevad looduskaitseliste piirangutega alal. Väinamere väikesaared jäävad Natura 2000 linnu- ja loodusalale ning väärtuslike elupaigatüüpide kaitseks on Vabariigi Valitsuse 28.02.2006 määrusega moodustatud Väinamere hoiuala.

Hoiualal kehtib looduskaitseseadusest tulenev kaitsekord ning majandustegevusele on seatud mitmesuguseid piiranguid. Hoiualal paiknevate eraomandis olevate kinnisasjade võõrandamisel on Eesti Vabariigil looduskaitseseadusest tulenev ostueesõigus, ehk eraomandis oleva kinnisasja müümise korral saab riik kaaluda ostueesõiguse rakendamist ning vajadusel astuda tehingus ostja kohale. Ostueesõiguse vajaduse selgitab välja kaitseala valitseja, kelleks on Keskkonnaamet ning ostueesõiguse otsustab keskkonnaminister. Ostueesõiguse kaalumisel on oluline tegur ka tehinguhind ja riigi rahaline võimekus kinnisasjade väljaostmisel.