/nginx/o/2009/03/13/148209t1h58a3.jpg)
Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri hinnangul on Eesti riigi tegevuses paratamatult palju ebaefektiivsust, kuid nende likvideerimisel ei saa riiki vaadelda kui suurfirmat.
Vitsur: ebaefektiivset riiki ei saa võrrelda suurfirmaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vitsuri sõnul ei ole kahtlustki, et Eesti, nagu iga teisegi riigi tegevuses on ebaefektiivsust. «Eristaks siin isegi kahte tüüpi ebaefektiivsust. Esiteks tehnilist, korralduslikku ja teiseks sisulist või põhimõttelist laadi ebaefektiivsust.»
«Tõsi on ka see, et suurimaks ebaefektiivsuste tekke kohaks on ametkondade haldus – või tegevussfääride piirid.»
Samas ei ole Vitsur täielikult nõus eelmisel nädalal Postimehest riigi ebaefektiivsusest kirjutanud Tartu Ülikooli tsiviilõiguse lektori Urmas Volensiga, kes võrdles Eesti riiki suure ettevõttega.
«Ühelgi juhul pole õige võrrelda ka kõige väiksemat riiki kõige suurema ettevõttega. Riik jääb oma probleemide ja seoste komplitseerituse tõttu igal juhul keerulisemaks organisatsiooniks kui mistahes ettevõte. See aga seab omakorda piiranguid paljude tehniliselt võimalike lahenduste kasutamisele,» tõdes Vitsur.
Tema sõnul ei ole päris õige väita, et Eestis aktsepteeritaksegi ebaefektiivsust. «Lähiajal peaks Eestil valmima koostöös OECDga meie riigi toimimise audit; aasta tagasi Eesti koostöökogu ja Arengufondi konverentsil «Eesti pärast eurot» kutsus Jüri Raidla Eestit üles läbi viima riigi auditit ja ikka sellesama riigi efektiivsema toimimise nimel ja selline töörühm juba töötab,» tõdes Vitsur ning lisas, et praegu on vähemalt kahest Eesti ametkondade välisest allikast oodata ülevaadet meie riigi probleemidest ja ettepanekuid midagi teisiti ning paremini teha.
«Aga kergelt see ei lähe. Asutuste või teenindusvõrkude ühendamine või ümberkorraldamine ja efektiivsemaks muutmine ei ole ega saa kunagi olema lihtne või odav. Paraku ei tea me tänaseni päris hästi, kui palju üks või teine avalikus sektoris minevikus läbiviidud ümberkorraldamine on meile, see on maksumaksjale, maksma läinud,» lisas Vitsur.
« Aga kulude pool on probleemi lihtsam pool. Hoopis olulisem on teada, kas liitmisest tuli ka sünergiat, kui palju saadi juurde arengupotentsiaali ja millised olid kaotused. Selliseid analüüsid ja arvestused on väga tundlikud, keerulised ja töömahukad ning meil pole seni olnud neid kombeks teha või avaldada.»
Siin peitub Vitsuri sõnul ka üks võimalik selgitus küsimusele, miks meil olemasolevat korda aktsepteerima kaldutakse. «Esiteks ütleb sisetunne kogenud tippjuhtidele, et ilusana tunduv reformimise ettepanek reeglina nii ilus ei olegi. Teiseks ütleb kogemus ka seda, et ümberkorraldused lähevad maksma palju enam, kui näitasid kõige pessimistlikumad prognoosid ja reeglina võtavad ka rohkem aega.»
«Võtame näiteks digiretsepti. Täna sellest enam ei räägita, süsteem ilmselt toimib, kuid kui palju oli sellega probleeme veel mõni aeg tagasi. Kahjuks ei ole meil ju praegugi igakülgset analüüsi selle suhteliselt kitsa projekti väljatöötamisest ja rakendamisest. Aga oleks vaja, sest see oleks abiks uute projektide algatajatele ja teostajatele.»
Kuid see-eest on Vitsuri sõnul tõenäoline, et otsustajate hulgast on nüüd mõnevõrra raskem leida inimest, kes sellest tunduvalt keerukamate ümberkorraldustega tormakalt riskima tahaks hakata. Eriti siis, kui asi väljub ühe ametkonna piiridest.
«Kuid kõigele vaatamata olen veendunud, et tehniliste parenduste sisseviimine Eesti riigi majapidamistesse on Eestis toimunud päris uljas tempos, nii et meil siin midagi häbeneda pole. Olen kindel, et kui aeg küps, murtakse siin kus vaja läbi ka ametkondadevahelised barjäärid.»
Hoopis raskem ja olulisem on Vitsuri sõnul aga suurendada riigi efektiivsust seal, kus see pole otseselt seotud suure töömahuga avalikus sektoris, aga kus probleemil pole kas otsest peremeest või kus ühe või teise probleemi õigeaegsest tajumisest ja sellele õige lahenduse leidmisest sõltub meie arengukiirus.