/nginx/o/2015/07/14/4278637t1hbe53.jpg)
Eesti Pank lasi juurde vermida miljoneid ühe- ja kahesendiseid käibemünte, mis panga hinnangul küll keskpangale väga kulukas pole, ent on kahtlemata keskkonnavaenulik.
Eesti Pank: ühe- ja kahesendiste valmistamine on keskkonnavaenulik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve ütles ERR-i raadiouudistele, et väikesed mündid jäävad inimestel tihti lihtsalt vedelema ja neid on vaja juurde vermida. Ühe- ja kahesendiseid münte tuleb juurde tellida iga paari-kolme aasta tagant, vahendab ERRi uudisteportaal.
«Kui me vaatame selle mündi niisugust tehnilist poolt, see on terasmünt, mis on vasekihiga kaetud, mõlemad, ühe- ja kahesendine, siis tema valmistamine kindlasti ei ole üldse mitte keskkonnasõbralik tegevus ja teema on tegelikult Euroopa Liidus ka üleval,» rääkis Roosve.
Euroopa Komisjonis on väikestest sentidest loobumise teemat arutatud, aga Rait Roosve sõnul on riikidel väga vastakad seisukohad, sest nii mõnedki valitsused saavad müntide vermimisest tulu.