/nginx/o/2014/05/28/3069896t1he64e.jpg)
Üks eile kokku lepitud asjadest oli 50 miljardi euro suurune fond, mis koosneb Kreeka varadest. Sinna võib lisaks elektrivõrgule minna ka muid asju.
Kreeka võib panna müüki saari ja mälestisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreeka ametnikud ei näinud sellise summa kokkusaamiseks muud võimalust kui panna müüki saari, looduskaitsealasid ning mälestisi, vahendab Time.
«See on teotus,» sõnas tööministeeriumi strateeg ja nõunik Georgios Daremas. «See on põhimõtteliselt meie esiisade mälestuse müümine, ajaloo müümine millegi kommertsliku nimel. See on viis kreeklaste alandamiseks.»
Idee fondi jaoks tuli sakslastelt, kes on suurimad võlausaldajad ja ühtlasi kõige järeleandmatumad. Esialgne mõte oli fondi haldamine teha Luksemburgist, kuid lõpuks jäi see Kreeka hallata.
See oli üks väheseid järeleandmisi, mida Kreeka 17 tundi kestnud tippkohtumise ajal saavutada suutis. «Kokkulepe on raske, kuid me suutsime vältida riigivarade liikumist üle piiri,» iseloomustas seda peaminister Alexis Tsipras.
Eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem keeldus arutamast seda, millised varad sinna võiksid kuuluda, vaid jättis hindamise asjatundjate hooleks.
Daremas hindas, et fondi lähevad nii ehitised, maatükid ning võimalik et isegi saared. Et kaitsta vara väärtust, tuleb seadusi muuta, tagamaks, et uus omanik vara ei kahjusta.
Kuna Kreeka saartel ja maatükkidel leidub omajagu mälestisi, võivad müüki minna ka need. Sellel on siiski ka omad piirid, ütles strateeg. Tuntud vaatamisväärsused, näiteks Akropolis, müüki ei lähe. «See oleks mõeldamatu. Nende väärtus on piiritu,» hindas ta.