/nginx/o/2015/05/28/4120275t1h9fd0.jpg)
Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk nimetas Euroopa käitumist Kreeka kriisis «poliitiliseks katastroofiks» ning tunnistas, et tagajärgi on juba tunda ka Kiievis, kus on hakatud tõrjuma rahvusvahelise päästepaketi tingimustena nõutud karme reforme.
Ukraina hurjutab Euroopat Kreeka poputamise eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Washingtoni väisav Jatsenjuk kurtis eile Financial Timesile antud intervjuus, et Kreeka haarab endale niivõrd suure osa maailma tähelepanust – ja Euroopa rahalistest ressurssidest – samal ajal kui Ukrainal tuleb maadelda Vene tankidega oma territooriumil ning süveneva finantskriisiga.
«Meile lubati tulevaks neljaks aastaks 25 miljardit dollarit IMFilt, Maailmapangalt ja teistelt, samal ajal kui meil on Vene tankid pardal... [ja] me oleme kaotanud 20 protsenti Ukraina majandusest,» ütles Jatsenjuk.
«Ja meie Kreeka sõbrad, kelle elanikkond on neli korda väiksem kui Ukrainas, said juba 300 miljardit eurot? Ja nad vajavad veel 60 kuni 80 miljardit?»
Jatsenjuki sõnutsi on neil Kreeka saaga tõttu koduse kriisiga keerukam: mõned parlamendifraktsioonid esitavad juba eelnõusid pensioni-, energiasektori ja teiste reformide tagasipööramiseks.
Kreeka on «poliitiline katastroof», jätkas Jatsenjuk. «See on poliitiliselt vastutustundetu ning õõnestab teiste valitsuste tahet karme reforme teostada.»