Euro kasutuselevõtt kui protsess tervikuna on loonud Eestis olukorra, kus kasvab töövõtjate palgasurve ning teisalt ühtlustatakse teenuste hindu ja hindade jälgimine muutub keeruliseks.
Esiteks, meie väidame, et hoolimata kõikidest pingutustest on tavatarbijal üleminekuprotsessis väga raske jälgida hindu ja teha adekvaatseid otsuseid, mis omakorda teeb kaupmehe jaoks lihtsamaks hindu tõsta nii, et tarbija ei pruugi seda märgata.
Kui seni oldi harjutud mõtteviisiga, et toidupoes 1000-kroonine arve on suur, siis 64 eurot ja 10 senti ei tundu enam nii ehmatavana. Tarbija, kes on harjunud suuremate numbritega ning ei tegele sentide lugemisega, võib vähemalt esialgu olla vähem tähelepanelik oma kulutuste osas.
Samuti ei ole kõik inimesed võimelised iga hinda 15.6466 korrutama ja siis võrdluseks meelde tuletama, mis üks või teine toode või teenus krooni ajal maksis.
Teiseks, euro kasutuselevõtt kiirendab hindade ELi tasemega ühildumise efekti, mis tähendab enamasti hinnatõusu.
Näiteks Soome turist on harjunud Eestis tarbima ning hindade otsene võrreldavus teeb tema jaoks tarbimise lihtsamaks. On ilmne, et juuksur, restoran ja paljud teised teenused on Eestis palju soodsamad kui Soomes. Selle tagajärjel kasvab turistide nõudlus teenuste järele ning tõusevad ka hinnad.
Kolmandaks soosivad hinnatõusu euro saamiseks tehtud eelarvekärped. Ametnikud hakkavad lähitulevikus nõudma oma palga endisele tasemele tõstmist ja nendele järeleandmine soosib inflatsiooni. Eelarve puudujäägi vähendamiseks kärpis valitsus drastiliselt avaliku sektori kulutusi (sh palku) 10-30 protsenti.
Eesti suutis efektiivselt ennast devalveerida, muutmata seejuures vahetuskurssi. Ehk oleks see olnud õige poliitika ka ilma eurota, kuid on selge, et ühiskond ei oleks nõustunud sedavõrd valusate kärbetega, kui vastukaaluks ei oleks pakutud europräänikut.
Nüüd, mil euro on käes ning majandus tõusuteel, kasvab surve palgad taastada. See kasvatab suure osa elanike tarbimisvõimet ja seega ka nõudlust. Mõju hindadele ei ole siin mingi müsteerium.
Rahandusministeeriumi au kaitsevad debatis asekantsler Tanel Ross ja makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik, nendega pistavad rinda pika-aegsed väitlejad Enn Metsar ja Toomas Roolaid.