Online-väitlus: euro ei tõsta hindu

Foto: Peeter Langovits / Lennart Rikk

Postimees.ee tänases online-väitluses üritab rahandusministeerium tõestada, et euroraha kasutuselevõtt Eestis hindu ei tõsta, neile oponeerib Eesti Väitlusseltsi võistkond.

Mõlema poole avateesidele järgneb kell 13 otsereportaaž Tallinnas Ahhaa-keskuses peetavast väitlusest. Lugejad saavad mõlemalt osapoolelt ka küsimusi küsida – need tuleks postitada selle loo kommentaariumisse.

Rahandusministeeriumi teesid
Euro ei tõsta hindu

A. Hinnataseme ja selle muutused määrab kokkuvõttes nõudluse ja pakkumise vahekord ning turukonkurents.

B. Euro kasutuselevõtt iseenesest hinda ei muuda – tegemist on vaid rahaühiku muutusega, mis iseendast ei mõjuta otseselt kaupade ja teenuste hindu mõjutavaid tegureid.

C. Rahaühiku muutusel võib olla piiratud otsene mõju hindadele – üleminekuga kaasnevad kulud ja hindade kohandamine (ümardamine) on eelmistel üleminekutel kaasa toonud hinnataseme ühekordse tõusu 0,1 kuni 0,3 protsendi võrra.

D. Eurole üleminekul on riik astunud järgmisi samme, et vältida eurole ülemineku ja rahavahetuse kasutamist hindade tõstmiseks:

a) Hindade ümberarvestus käib ainult ametliku ümberarvestuskursi alusel;
b) Ümardamisreeglid on sätestatud Euroopa Liidu ja Eesti seadusandluses;
c) Paralleelhindade avaldamise kohustus kuus kuud enne ja kuus kuud pärast europäeva.

E. Paralleelhindade näitamise kohustuse ja ausa hinnastamise kokkuleppe (AHK) täitmise järele valvab tarbijakaitseamet. Üldiselt on tõusnud ettevõtjate teadlikkus ja kinnipidamine paralleelhindade näitamist käsitlevatest reeglitest.

F. Tuleb rõhutada, et euroalas on hinnad tervikuna stabiilsed ja 10 aasta keskmine inflatsioon on alla 2 protsenti.

G. Eesti inflatsioonimäär võib olla keskmises perspektiivis mõnevõrra kõrgem euroala keskmisest, sest kiiremini kasvavas majanduses suurenevad sissetulekud ja seeläbi tõusevad ka hinnad.

H. Praeguse hinnatõusu taga on eelkõige välismaised hinnasurved – kütuse- ja toiduhinnad. Samadel põhjustel on inflatsioon kiirenenud nii Eestis kui euroalal.

Väitlusseltsi võistkonna teesid
Euro tõstab hindu

Euro kasutuselevõtt kui protsess tervikuna on loonud Eestis olukorra, kus kasvab töövõtjate palgasurve ning teisalt ühtlustatakse teenuste hindu ja hindade jälgimine muutub keeruliseks.

Esiteks, meie väidame, et hoolimata kõikidest pingutustest on tavatarbijal üleminekuprotsessis väga raske jälgida hindu ja teha adekvaatseid otsuseid, mis omakorda teeb kaupmehe jaoks lihtsamaks hindu tõsta nii, et tarbija ei pruugi seda märgata.

Kui seni oldi harjutud mõtteviisiga, et toidupoes 1000-kroonine arve on suur, siis 64 eurot ja 10 senti ei tundu enam nii ehmatavana. Tarbija, kes on harjunud suuremate numbritega ning ei tegele sentide lugemisega, võib vähemalt esialgu olla vähem tähelepanelik oma kulutuste osas.

Samuti ei ole kõik inimesed võimelised iga hinda 15.6466 korrutama ja siis võrdluseks meelde tuletama, mis üks või teine toode või teenus krooni ajal maksis.

Teiseks, euro kasutuselevõtt kiirendab hindade ELi tasemega ühildumise efekti, mis tähendab enamasti hinnatõusu.

Näiteks Soome turist on harjunud Eestis tarbima ning hindade otsene võrreldavus teeb tema jaoks tarbimise lihtsamaks. On ilmne, et juuksur, restoran ja paljud teised teenused on Eestis palju soodsamad kui Soomes. Selle tagajärjel kasvab turistide nõudlus teenuste järele ning tõusevad ka hinnad.

Kolmandaks soosivad hinnatõusu euro saamiseks tehtud eelarvekärped. Ametnikud hakkavad lähitulevikus nõudma oma palga endisele tasemele tõstmist ja nendele järeleandmine soosib inflatsiooni. Eelarve puudujäägi vähendamiseks kärpis valitsus drastiliselt avaliku sektori kulutusi (sh palku) 10-30 protsenti.

Eesti suutis efektiivselt ennast devalveerida, muutmata seejuures vahetuskurssi. Ehk oleks see olnud õige poliitika ka ilma eurota, kuid on selge, et ühiskond ei oleks nõustunud sedavõrd valusate kärbetega, kui vastukaaluks ei oleks pakutud europräänikut.

Nüüd, mil euro on käes ning majandus tõusuteel, kasvab surve palgad taastada. See kasvatab suure osa elanike tarbimisvõimet ja seega ka nõudlust. Mõju hindadele ei ole siin mingi müsteerium.

Rahandusministeeriumi au kaitsevad debatis asekantsler Tanel Ross ja makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik, nendega pistavad rinda pika-aegsed väitlejad Enn Metsar ja Toomas Roolaid.