Kreeka kokkuleppe tingimused tulid karmimad, kui veel alles hiljuti kokku lepitud, kuna riigi majanduse olukord oli järsult halvenenud, ütles rahandusminister Sven Sester.
Sester: Kreeka kokkulepe tuli paratamatult oodatust karmim
Ta ütles, et otsus sündis nädalavahetusel kahel maratonkohtumisel. Uued läbirääkimised avas tema sõnul Kreeka abipalve ESMile. «See on piisav alus alustada läbirääkimisi,» ütles Sester. Lõplik summa on tema sõnul kinnitamata ning laual on olnud erinevad numbrid.
Kreeka lubas täna hommikul kokkuleppe nimel palju erinevaid reforme, millest nii mõnedki oli valitsev vasakpoolne erakond Syriza enda jaoks varem välistanud. Sinna alla kuuluvad käibemaksureform, pensionireform ja tööturu reform, lisaks varade erastamine ning ka näiteks statistikaameti depolitiseerimine. Need ettepanekud on riigile palju raskemad kui nood, millest Kreeka referendumiga keeldus.
Sester leidis, et pakett on paratamatult karm. Üks asi on see, et Kreeka on vähendanud usaldust enda suhtes. Teine aga on puhtalt majanduslik. «Kreeka enda finantspositsioon on kannatada saanud,» leidis rahandusminister. Tema sõnul on just halvema positsiooni tõttu vaja läbida pikem teekond, et Kreeka jõuaks sinna punkti, kus võlausaldajad teda näha soovivad – iseseisva majandamiseni.
Sester nentis, et kuigi Kreeka on viimase nädala jooksul muutunud koostööaltimaks, on seni tegu pelgalt sõnadega. «Kreeka saaks usaldust tegudega taastada,» ütles rahandusminister. Kreeka peab usalduse taastamiseks mitmed seadusemuudatused parlamendis ellu kutsuma juba lähipäevadel – 15. ja 22. juulil.
Möödunud päevadel on tekkinud riikide vahel lõhe Kreeka küsimuses. Kõige silmatorkavamalt on Kreeka poolt Prantsusmaa ja Itaalia, sellal kui Saksamaa liidukantsler Angela Merkeli sõnul on Euroopa ja Kreeka vahel kadunud kõige olulisem valuuta – usaldus. Ka Sesteri sõnul oli usalduse küsimus selgelt laual, ent ühisosa leidmine oli siiski võimalik. «Suur nägemus on ühine,» leidis minister.