Vaata, mis aitab vältida kaardipetturite ohvriks langemist

Kaardipetturitele on võõraste krediitkaartide andmed ihaldusväärne info. Foto: SCANPIX

Võimaliku kaardipettuse vältimiseks on oluline teada, et võõra raha kättesaamiseks kasutatavad viisid on erinevad, tehnoloogiad arenevad kiiresti ja oma raha paremaks kaitsmiseks saab kaardiomanik ise palju ära teha.

Pangakaardiga tasumine nii interneti- kui tavakaubanduses on suurema osa inimeste jaoks igapäevane. Vaatamata sellele, et kaardipettuse ohvriks võib langeda igaüks ja kindlat reeglit pettuse ärahoidmiseks ei ole, on olulisimad märksõnad pangakaardiga internetis toimetades valvsus ja terve mõistus.

Kolm kaaperdamise viisi

Kurikaelad püüavad pangakaartidelt raha kätte saada peamiselt kolme kanali kaudu, lootes seejuures kaardiomaniku ettevaatamatusele ja heausklikkusele. Esiteks kaardiandmete kopeerimine pangaautomaadis – nii sularaha sisse- kui väljamakse automaadid, makseterminalid – spetsiaalse seadeldise abil ehk skimming, kus «kaaperdatud» andmetega tehakse võltskaart.

Teiseks andmete õngitsemine ehk phishing, kus näiliselt panga või mõne muu usaldusväärse asutuse poolt saadetud e-kirjas palutakse näiteks uuendada oma kaardiandmeid ning kolmandaks pahavarad, mis poevad arvutisse näiteks e-kirjaga saadetud nakatunud faili abil või meelitatakse inimest mõnelt veebilehelt viirusega dokumenti alla laadima.

Kui inimene satub andmete kopeerimise ohvriks, ei ole tema juhtunus süüdi ja sellisel juhul tagastab varastatud raha pank. Skimmereid kasutatakse pangakaardi magnetribal paiknevate andmete kopeerimiseks nii meil kui mujal maailmas. Näiteks on Eestis olnud juhtumeid, kus kaardiandmeid on kogutud pikema aja jooksul ja jõululaupäeva hommikul võetud raha välja ühe ja sama kaardiga kümnetest erinevatest automaatidest.

Mainitud juhtumi puhul kasutasid andmete kopeerijad ära ka pühadeperioodi, mil inimesed sooritavad tavapärasest enam oste ja võltstehingute avastamiseni võib seetõttu minna rohkem aega. Seetõttu tasub oma kontojääki ja ka tehinguid aeg-ajalt kontrollida.

Petturite vastu madalate limiitidega

Võimalike kaardipettuste vastu on kaitse suurem ka siis, kui inimene seab oma kaardikasutuse limiidid piisavalt madalaks. Kui väga tihti ei reisita või suuremaid oste ei ole plaanis, tasub hoida kaardi kasutuslimiit igapäevaseks kasutamiseks vajalikul mõistlikul tasemel. Siis ei saa kopeeritud andmetega kaardilt samuti rohkem raha välja võtta kui seatud limiidi ulatuses. Mida madalam limiit, seda väiksem võimalik kahju.

Viimasel ajal on ka Eestis suhteliselt levinud andmete õngitsemine ehk phishing, kus näiliselt ehtsas mõne panga või tuntud ettevõtte (Apple, Amazon, PayPal jms) nimel saadetud e-kirjas palutakse uuendada krediitkaardi andmeid. Tihti on need kirjad kujunduslikult veenvad, kuid selliste juhtumite puhul ei tohi kunagi oma kaardiandmeid uuendada, vaid tuleb lähtuda kainest mõistusest ja kõigepealt mõelda. Esiteks, kas inimesel on andmeid küsiva asutuse, e-poe või pangaga mingi seos ning lähemalt võiks vaadelda ka kirja vormistust – kas on kasutatud korrektset õigekirja ja kas kirja sisu on loogiline.

Näiteks oli Eestis sel aastal juhtum, kus maksuameti nimel saadetud kiri kubises trükivigadest ja kirjas sooviti kaardiandmeid, et tagastada inimesele ligi 6000 Eesti krooni. Eesti võttis euro kasutusele juba aastal 2011, seega peaks sellised ilmselged vead äratama kahtlusi. Enamasti on igal asutusel ja ettevõttel ka infotelefon, millele helistades saab teada, kas nad on palunud andmete uuendamist või mitte. Paariminutiline telefonikõne võib päästa suuremast rahalisest kahjust.

Veebipoodide taustauuring

Järjest kiiremini arenev e-kaubandus annab inimestele mugava võimaluse sooritada oste oma asukohast sõltumata. Algajal e-poodlejal tasub alustuseks uurida kaupmehe tausta, eriti kui meelitava pakkumisega e-pood on täiesti tundmatu. Selleks tasub teha väike taustauuring, googeldada ettevõtte ja poe nime, küsida oma tutvusringkonnast, kas keegi on sellelt leheküljelt midagi tellinud, uurida foorumitest.

Iga e-poe veebilehel peab kindlasti olema järgmine teave: ettevõtte nimi ja asukoht; e-posti aadress ja telefoninumber, kuhu probleemide puhul pöörduda; kauba tarneinfo ja tagastamise, pretensiooni esitamise ning garantii tingimused. Kui neid andmeid ei ole, tasub ost jätta pigem sooritamata.

Veel tasub hinnata, kas e-poe pakkumine on ikka usutav. Näiteks, kas paarikümne euro eest pakutav 100 milliliitrine originaalparfüüm saab ikka originaal olla, kui tavapäraselt on selle maksumus kordades suurem. Kui ost on juba sooritatud, on kauba kvaliteedi vaidlustamine tarbijakaitse vastutusalasse kuuluv vaidlus kaupluse ja kliendi vahel, ning tehingut pangas vaidlustada ei saa.

Üllatuslik lotovõit ongi liiga hea, et olla tõsi

Arvutikasutuse üha laiem levik koos vähese teadlikkusega internetis toimetamise turvalisuse põhitõdedest koos vähese keeleoskusega viivad sageli olukorrani, kus inimesed jagavad kergekäeliselt oma kaardiandmed ja saavad seeläbi rahalist kahju. Selliste juhtumite puhul on tegu raske hooletusega ja inimene vastutab ise oma tegevuse eest.

Seetõttu tasub pigem olla umbusklik ja oma andmeid esimese hooga mitte edastada. Tasub mõelda, kas üllatuslik lotovõit, mille kättesaamiseks tuleb edastada oma kaardiandmed, on ikka ehtne, kui inimene ei ole lotot mänginudki.

Oma raha parima kaitsmise eelduseks on inimese enda tähelepanelikkus ja turvalise kaardikasutuse rusikareeglid: PIN-kood ja kaardiandmed tuleb hoida salajas, kontoseisu ja kaarditehinguid peaks regulaarselt jälgima, oste tuleks sooritada vaid usaldusväärsetest e-poodidest.

Iga võimaliku kahtlase tehingu korral tuleks sellest koheselt teavitada oma kodupanka. Inimese enda, panga ja kaardiorganisatsioonide koostöös on suuremad võimalused raha kaitsmiseks ja kahjujuhtumite kiireks lahendamiseks.

Soovitused turvaliseks kaardikasutuseks:

• jälgi pangakaardiga sooritatud oste, vaata kontoväljavõtteid. Kui võltstehing on avastatud aastaid hiljem, siis on raske seda viga korrigeerida;
• kaardi valdajana on inimese kohus kaitsta arvutit, millega ta tehinguid sooritab. Uuenda oma arvuti viirusetõrjet;
• pane oma kaardile mõistlikud päevalimiidid, nende maksimumil hoidmisega on suurem oht kaotada suurem summa raha;
• ära sisesta oma kaardiandmeid kahtlasena näivatele e-kirjadele vastates;
• internetis oste sooritades veendu e-poe turvalisuses;
• kaitse oma pangakaardi PIN-koodi võõraste eest, ära hoia seda koos kaardiga;
• varja PIN-koodi pangaautomaadi kasutamisel;
• turvaliste ostude personaalne salasõna on võrdväärne PIN-koodiga, tervitustekst võiks olla võimalikult isikupärane.