Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Kreeka parlament kiitis Tsiprase pakutud reformid heaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Urho Meister
Copy
Tsiprase õnnitlemine täna hommikul Kreeka parlamendis pärast tema jaoks edukat hääletust.
Tsiprase õnnitlemine täna hommikul Kreeka parlamendis pärast tema jaoks edukat hääletust. Foto: Reuters

Täna varavalges andis parlament Ateenas oma heakskiidu valitsuse ettepanekutele järjekordse päästeplaani osas.

Samuti täna tuleb euroala rahandusministritel otsustada, kas Kreekale võimaldatakse väljavaade jätkata arveldamist eurodes, kirjutab Financial Times.

Kreeka parlament oli oma otsuses ülevoolavalt üksmeelne (251:32) ning valitsust toetasid euroopameelsed opositsiooniparteid.

Oma sõnavõtus pärast hääletustulemuse selgumist teatas peaminister Alexis Tsipras, et tal on nüüd «tugev mandaat viimaks lõpule läbirääkimisi, jõudmaks majanduslikult teostatava ning ühiskondlikult õiglase kokkuleppeni».

Kreeka uus ettepanek on rabavalt sarnane läinud kuul kreeditoride poolt tehtud ettepanekule, mille rahvas referendumil maha hääletas.

Kuna Tsipras taotleb uut abipaketti (nr 3), mitte tänaseks lõppenud eelmise paketi (nr 2) lõpuleviimist, hoiatasid sakslaste juhitud karmi joone pooldajad, et pakkumine pole piisav alus laeva pööramiseks.

«Sellest ei piisaks, kui nad esitavad uues pakendis juuni lõpus tehtud ettepanekud,» ütles Saksa rahandusministeeriumi pressiesindaja.

Täna Brüsselisse kogunevate euroala rahandusministrite agendas ei olegi uue päästepaketi heaks kiitmine. Pigem otsustavad nad selle üle, kas läbirääkimisi uue abiprogrammi üle ametlikult avada või mitte.

Ühtlasi on ametnikud nentinud, et pakett tuleks ilmselt kõvasti kallim, kui Kreeka valitsus praegu palub. Nimelt ei sisalda Kreeka valitsuse soov raha, mis oleks vajalik vankuva pangandussektori rekapitaliseerimiseks, ega ka kasvava eelarvepuudujäägi rahastamist.

Ühe kõrge euroametniku hinnangul tuleks rääkida summast üle 80 miljardi euro.

Tagasi üles