Rattavarga elu tehti kibedamaks

Jalgratas Foto: SCANPIX

Alates tänasest on kriminaalpoliitika veebis avatud ka teemaleht, kus saab samuti tutvuda soovitustega, kuidas end varguse eest kaista.

Aastas teatatakse politseile enam kui tuhandest jalgrattavargusest, varguste tegelik arv on aga kordades suurem, vahendab ministeerium.

«Ohvriuuringud näitavad, et jalgratas on selline asi, mille vargusest enamik inimesi politseile avaldust ei kirjuta ning on alust arvata, et pigem jäetakse teavitamata odavamate ning väiksema väärtusega rataste vargustest,» ütles justiitsministeeriumi projektijuht Rainer Rohtla.

Samas saab tema sõnul iga inimene ise päris palju ära teha, et ennast varguse vastu kaitsta. Ratas tuleks lukustada ka juhul, kui selle juurest lahkutakse vaid mõneks minutiks. Samuti, kui seda hoitakse lukustatud trepikojas, garaažis või keldris. Parim meetod on jalgratas lukustada kahe eri tüüpi lukuga läbi mõlema ratta ja raami.

«Poest jalgrattaluku ostmisel tasub nõu küsida müüjalt ja arvestada, et hinna poolest kallim lukk võib tõepoolest olla ka vargakindlam. Eelistada võiks lukke, mille lõhkumiskindlust on kontrollitud. Soovitame endale üles kirjutada ka rattaraami numbri, mis asub enamasti pedaalide lähistel raami maapealsel küljel,» lisas Rohtla.

Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude teenistuse vanema Toomas Jervsoni sõnul varastatakse suurem osa jalgratastest trepikodadest ja keldritest. Rattavarguse ohvriks langedes tuleb sellest aga kindlasti politseid teavitada.

«Politseile tasub edastada rattaraami number, fotod rattast ja võimaluse korral ostutšekk. Aeg-ajalt tasub külastada ka politsei veebikodu, kus asub leitud rataste register koos fotodega. Selline käitumine suurendab tõenäosust, et varastatud ratas taas õige omanikuni jõuab,» ütleb Jervson.

Lisaks enda kaitsmisele saame kaitsta ka teisi inimesi, ostes ratta kauplusest. Kasutatud ratta ostmisel tuleks veenduda, et see pole varastatud. «Selle tõendiks on näiteks rattapass koos ostudokumentidega,» selgitas Rohtla.