Samuti lisab ta selgitavalt, et varasemalt on saanud talvel puhata, kui oli lumine aeg ja antud tööd teha ei saanud, kuid viimaste aastate lumevabad talved on võimaldanud aasta peale mõne üksiku nädala puhkust. «Tööandja põhjendus ongi, et töö rohkuse tõttu sel ja sel ajal puhkust anda pole võimalik ning kuna tegu antud ettevõttes sel ametil ainsa inimesega, kelle puudumisel seiskuks kogu töö, pole ka asendajaid,» nendib küsija.
Vastab töösuhete nõustamistalituse tööinspektor-jurist Ingrid Iter.
Töötajal on õigus saada kalendriaastas 28 kalendripäeva põhipuhkust. Tööandja kohustus on iga aasta esimese kvartali jooksul koostada puhkuse ajakava, mille eesmärk on anda mõlemale poolele võimalus tööd ja puhkust ette planeerida. Kui töötaja on ettevõttes ainuke kindla ametikoha esindaja, peab tööandja arvestama, et ka temale tuleb puhkus tagada. Seega peab tööandja juba puhkuse ajakava koostamisel mõtlema sellele, kuidas tagada tööprotsessi jätkumine perioodil, mil ametikoha ainuke esindaja puhkab.
Puhkuse ajakava koostamisel tuleb võtta arvesse töötajate soove, mis on mõistlikult ühildatavad tööandja ettevõtte huvidega. Nii ei pea tööandja arvestama töötaja soovi võtta puhkust ettevõtte kõige kiirematel kuudel aasta lõikes. Õigus nõuda puhkust endale sobival ajal on vaid teatud kategooria töötajatel (näiteks vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last või lapse koolivaheajal vanemal, kes kasvatab seitsme kuni kümneaastast last).
Oluline on, et töötaja saaks kasutada puhkust enne puhkusenõude aegumist. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Kui töötajal jäi kasutamata eelmise aasta puhkus, tuleks ka see kanda puhkuse ajakavasse. Lisaks tuleb silmas pidada, et töötajal on õigus põhipuhkust kasutada järjestikku täies ulatuses. Puhkuse andmine osadena on võimalik vaid juhul kui nii töötaja kui tööandja sellega nõus on, kuid ka sellisel juhul peab töötaja vähemalt 14 kalendripäeva puhkust kasutama järjest.