Kohtla-Järve väetisetööstus koondab üle 400 inimese

Nitrofert Foto: Argo Soolep/Õhtuleht

Kohtla-Järve väetisetööstus Nitrofert koondab sügisel majandusraskuste tõttu kõik oma 426 töötajat, kinnitati Postimehele.

Nitroferdi direktor Aleksei Nikolajev selgitas venekeelsele Postimehele, et ettevõte on praeguste omanike all töötanud 12 aastat, kuid neist kuue aasta jooksul pole midagi toodetud. Seejuures säilisid kõik maksed: kommunaalkulud, palk, maksud – kokku ligi 680 000 eurot kuus.

Lõplik otsus võeti tema sõnul vastu pärast maikuist konverentsi, kus öeldi, et energiakandjate hinnad jäävad praegusele tasemele vähemalt aastani 2017, võibolla isegi kuni aastani 2019.

«Praegu on minu kui tööandja kohustus leida oma töötajate jaoks tekkinud olukorras väärikas lahendus. Väikese tööstaažiga inimesed koondatakse juba septembris, enam kui 10 aastat tehases töötanud inimesed, keda on ka selge enamus, novembris-detsembris,» rääkis Nikolajev.

Nikolajevi sõnul eesseisev koondamine suur tragöödia ei ole, kuna tehas pole kaks aastast praktiliselt töötanud ja inimesed on juba jõudnud mõttega harjuda. Ligi pooltel töötajatest on tema sõnul saada ka vanadus- või puudepensioni, kümned töötajad on aga juba praegu VKG palgal, kus nad palgata puhkust võttes tööl käivad.

Keemikute ametiühingu juht Julia Leontjeva ütles, et teade plaanitavast koondamisest Nitroferdis saabus tehasest alles eile.

«Samasuguse teate sai meiega samaaegselt Töötukassa. Kuna jutt käib kõigi 426 töötaja koondamisest, siis tuleb seaduse kohaselt selline samm kooskõlastada Töötukassaga,» selgitas ta. «Just Töötukassa peab tundma olukorda tööturul, mõistma oma võimalusi olukorras, kus töötute arv meie niigi keerulises regioonis kasvab, ning kooskõlastama ettevõttega selle plaani teostamise skeemi.»

Ennetamaks paanikat ja hoidmaks ära illusioone, kohtusid osakondade juhid ja ametiühingute usaldusisikud juba eile töötajatega ja selgitasid neile tehase  juhtkonna plaane.

«Oli vajalik, et töötajad teaksid täpselt, et tehas konserveeritakse ja ning plaanis ei ole mitte osaline vaid täielik koondamine. See tähendab, et inimestel on juba praegu vaja mõelda sellele, et neil tuleb tulevikus leida uus töökoht,» lisas ta.

Leontjeva sõnul kohtusid ametiühingute esindajad juhtkonnaga ja said sündmustest täieliku ülevaate.

Esiteks tehas konserveeritakse. «Turul kujunes selline olukord, et tehas ei saa tööd jätkata. Samas teab meele heaks see, et juhtkond ei plaani tehast täielikult sulgeda ja pankrotti välja kuulutada See konserveeritakse ja kui maailmaturu hinnad paranevad, siis on tehase töö võimalik pooleteise kuni kahe kuuga taastada.»

Teiseks töötab tehas järgmise 30 päeva jooksul täpselt nii nagu seni. «Töötukassa uurib juhtkonna ettepanekut, mille kohaselt võidakse seda tähtaega vajadusel pikendada ka kuni 60 päevani. Juhtkond kinnitas meile ka, et seni töö jätkub ning inimesed ei jää ilma ka plaanitud puhkustest, nagu on ette nähtud meie kollektiivlepingus.»

Kolmandaks õnnestus ametiühingutel saavutada see, et varem uue töö leidvatel inimestel võimaldatakse töölt lahkuda ilma 30-päevase etteteatamiseta. Kokku on veel leppimata see, kui suur  saab sellisel juhul töötaja lahkumiskompensatsioon.

Leontjeva sõnul on koondatavatest 173 pensioniealised ja neile on lahkumine kergem. Ülejäänud liiguvad tööturule uut ametit otsima. «Näiteks otsib VKG praegu töötajaid ning ka Kiviõli keemiatehas ei ütle ära keemiatööstuses töötamise kogemusega töölistest.»

Igal juhul muutub olukord kohalikul tööturul veelgi keerulisemaks, kuna hiljuti teatas ka Eesti Energia 200 inimese koondamise plaanist.

Nitroferdi juhatuse liige Aleksei Nikolajev rääkis Põhjarannikule, et kuna väljavaateid väetiste maailmaturuhindade tõusuks ning tootmiskulude vähendamiseks pole, siis ei jää midagi muud üle, kui ka töötajatele töölepingud üles öelda. Olgugi, et tehas pole juba kaks aastat midagi tootnud, on iga kuu kulutatud töötajate palkade maksmiseks üle 400 000 euro.

Põhjarannik kirjutas juba 17. juunil, et levivad kuulujutud Nitroferdi sulgemisest. Tollal ütles Nikolajev, et mingit käsku tehas sulgeda ei ole ta tehase omanikelt saanud.

Nitroferdi tootmine suleti toodete hindade languse ja omahinna kasvu tõttu juba 2009. aasta veebruaris. Kolm ja pool aastat oli tehas ooterežiimil. 2012. aasta lõpus taastas Nitrofert tootmise, kuid 2013. aasta augustis peatas selle pärast plaanilist remonti taas.

«Ootame edasi, võib-olla turg tõuseb. Tehase töötajatel on, millega tegelda: nagu ma juba ütlesin, on vaja seadmeid töökorras hoida, midagi puhastada, värvida ja kohati sanitaarremonti teha,» rääkis Nikolajev Põhjarannikule juunis.