/nginx/o/2012/11/08/1420782t1haf47.jpg)
/nginx/o/2015/07/09/4261645t1h2cc7.jpg)
Eilse Swedbanki otsuse peale maksta tänavu kokku 550 miljonit eurot dividendi ja seega riigikassase maksudena ca 130 miljonit eurot, ütles rahandusminister Sven Sester, et kui riigieelarve peaks seetõttu jääma ülejääki, suunatakse raha reservidesse.
Vaata, kui palju on Eesti riigil reserve
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kriisiaastad näitasid selgelt, et reservid on kullaväärtusega,» ütles Sester. Vaatasime siis, kui palju Eesti riigil praeguse seisuga reserve on. Erakorralisteks kuludeks on ette nähtud stabiliseerimisreserv, mis loodi 1997. aastal mahus 701,6 miljonit krooni ehk 45,2 miljonit eurot. Tänaseks on see kasvanud 369 miljoni euroni, kuid enne kriisi ulatus suisa 460 miljoni euroni.
Reservi vahendite kasutusele võtmise otsustab riigikogu valitsuse ettepanekul. Pärast otsuse tegemist esitab valitsus riigikogule lisaeelarve või riigieelarve muutmise eelnõu. Seda on kasutatud näiteks aastatel 1998-1999 pankrotistunud Eesti Maapanga klientide loovutatud nõuete katteks (266 miljonit krooni ek 17 miljonit eurot), 2009. aastal kasutati 3,5 miljardit krooni ehk 224 miljonit eurot maailma majanduskriisi tagajärgede lappimiseks.
Stabiliseerimisreservi kantakse:
- riigieelarves selleks ettenähtud vahendid;
- riigi konsolideerimata rahavoolise ülejäägi jaotamise otsuse kohaselt stabiliseerimisreservi kantavad vahendid;
- riigivara erastamisest saadud tulu vastavalt seadusele;
- riigieelarvesse Eesti Panga kasumist tehtud eraldised;
- stabiliseerimisreservi haldamisel saadud tulu;
- muud seaduses sätestatud vahendid.
Seda, kui palju Swedbankist saadud lisaraha ja ka muud tublid maksulaekumised võivad aasta lõpuks riigieelarve ülejääki viia, on praegu veel vara öelda, kuna majanduskeskkond ei ole hetkel kõige stabiilsemate killast.