Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Arengufondi saatus on endiselt lahtine

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marge Tubalkain
Copy
Arengufond.
Arengufond. Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Kuigi riigikogu majanduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi lubas Arengufondi jätkamise üle otsust juuni lõpuks, siis nii kiirelt see otsus siiski ei tulnud.

«Eks need protsessid on pikemad, kui ma harjunud olen,» möönis Kivimägi. Konkreetse sõnumiga loodab ta välja tulla oktoobris või novembris. «Ebaselgus ei ole hea.»

Ta ütles, et ootab sisendilt Arengufondi nõukogult, mille neli liiget eelmine kuu välja vahetati. Uuteks liikmeteks said riigikogu esindajatena Maris Lauri ja Jevgeni Ossinovski. Avalikkust ja üldsust esindavad Sven Papp Teenusmajanduse Koja ettepanekul ja Mart Einasto Haiglate Liidu ettepanekul.

Nii Kaubandus-Tööstuskoda kui Tööandjate Keskliit keeldusid liikmekandidaatite esitamisest, põhjendades seda kahtlustega Arengufondi vajalikkuses.

Kivimägi põhjendas seda nii, et enne sääraste otsuste vastuvõtmist peab pilt olema laiem. Diskussioon aga vaibunud ei ole. «Teistpidi on see tugev stimulaator ka Arengufondile,» ütles Kivimägi.

Ta tõdes, et Arengufondi jätkumisel tuleks selle funktsioonid ja roll kindlasti üle vaadata – sellisena see organisatsioon jätkata ei saa. Üks organisatsiooni rollidest võiks tema hinnangul ollagi just tulevikuvisiooni otsimine, millele nimigi viitab. «Arengufondi juhid kavandavad sügisesse Arengufoorumit, mille eesmärk on kaardistada suur eesmärk,» kirjeldas Kivimägi, et sellega tegeleb fond ka nüüd.

Teine asi on seirepool, mis on praegu tagasihoidlik ja juhuslik. Üheks põhjuseks peab Kivimägi mitmete kompetentsete inimeste lahkumist just seire poole pealt.

Kolmas aga on investeerimine.

Kivimägi tõdes, et talle oli kahe organisatsiooni kahtlused oluliseks signaaliks. Ning kuigi Arengufond tegeleb oluliste ja vajalike asjadega on küsimus selles, kas selle jaoks on vaja eraldi organisatsiooni.  

Tagasi üles