/nginx/o/2010/10/12/447958t1h1431.jpg)
Eesti ligi 2700 süüdimõistetud vangist teeb tootmistööd umbes 280 ning vanglas majandustöid 430 kinnipeetavat.
Eesti vangidest töötab ligi neljandik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vangistusseaduse järgi on kõik alla 64-aastased süüdimõistetud vangid, kes ei õpi ja pole haiged, kohustatud töötama. Süüdimõistetuid, kes töötamisest keelduvad, karistatakse distsiplinaarkorras, selgitas justiitsministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmus.
2001. aastal loodi vangide tööhõive suurendamiseks ja toodangu konkurentsivõime tõstmiseks riigi äriühing AS Eesti Vanglatööstus. Aktsiaselts organiseerib vangide hõivamist tootmistöödel Harku, Murru, Tartu ja Viru vanglas. Valmistatakse metalltooteid, puittooteid, õmblustooteid, lisaks tegeletakse pakendamise, komplekteerimise ja pulbervärvimisega. Ka korraldab vanglatööstus pesumaja tööd Viru vanglas ja Murru avavanglas ning vahendab vangide tööjõudu Murru, Tartu ja Viru vangla territooriumil tegutsevatele ettevõtetele. Praegu on ASil Eesti Vanglatööstus partnerlepingud 10 ettevõttega üle Eesti, kes kasutavad vanglas tootmisruumide rentimise võimalust või kinnipeetavate tööjõudu.
ASis Eesti Vanglatööstus ja tema vahendatavates tootmisettevõtetes töötab praegu ligi 280 kinnipeetavat. «Peab arvestama, et suurel osal vangidest ei ole Vanglatööstuses töötamiseks vajalikke oskusi või ei saa neid seal kasutada nende võimalike isiklike riskide tõttu,» märkis Kõmmus.
«Riik ei ole viimastel aastatel maksnud Vanglatööstusele otsedotatsiooni, kuid toetab ettevõtte tegevust ruumide odavama edasi rentimisega võrreldes nende rendihindadega, millega riik vanglahooneid ise Riigi Kinnisvara ASilt rendile on võtnud,» rääkis Kõmmus. «Samuti kannab riik vanglas asuvates tootmishoonetes järelevalve kulud, mis tootmisettevõtete kuludes ei kajastu kuid tegelikult tööhõive kulude hulka kuuluvad. Oluline järelevalvetöö kaasneb ka tootmisega seotud transpordi kontrollimisega, kuna transpordivahendeid ja toorainet võidakse kergesti kasutada keeletud esemete toomiseks vanglasse.»
Need vangid, kes vanglatööstuses ei tööta, kuid kannavad üle ühe aasta pikkust vangistust, peavad töötama vangla majandustöödel. Majandustöödeks on peamiselt koristustööd, köögi abitööd, toidujagamine, erinevad remonditööd, prügi käitlemine jms. Neid teeb praegu vanglates ligi 430 kinnipeetavat.
Keskmine palk tootmistöödel täistööajaga töötaval kinnipeetaval oli 2010 aasta I kvartalis 2145 krooni. Majandustöödel tuleb täistööajaga töötavale kinnipeetavale maksta vähemalt 1500 krooni.
Kinnipeetava töötasu kantakse tema vanglasisesele isikuarvele. Sellest 50 protsenti läheb rahaliste nõuete täitmiseks ning 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks, mille eest võib ta vangla kauplusest teha sisseoste, aga ka saata raha enda perekonnaliikmele või ülalpeetavale. Need vangid, kel võlgu ei ole ja kelle vabanemistoetuse summa on juba kogutud, saavad oma isikuarvele kätte kogu raha.
«Lõpetuseks tuleb siiski rõhutada, et vangide tööhõive on sisuliselt üks sotsiaalse rehabilitatsiooni vorm ning igasugune vangide taasühiskonnastamiseks ettevõetav tegevus (nii ka õppetöö, sotsiaalprogrammid jms) tähendab riigile tegelikult lisakulutusi,» lausus Kõmmus. «Vangide töötamise peamiseks eesmärgiks on inimeses tööharjumuse tekitamine selleks, et ta vabaduses paremini toime tuleks ning uut kuritegu toime ei paneks. Vangide töö ei ole otse rahas mõõdetuna tasuv üheski turumajandusliku elukorraldusega riigis, õigemini saab rahaline kasu ilmneda hiljem väiksemates kuritegevusega seotud kuludes, mida ühiskond peab kannatama.»
«Töötavate vangide üldarvu tuleb Eestis küll lähiajal suurendada, kuid kõiki ligi 2700 süüdimõistetut ei ole tööle rakendada otstarbekas, kuna osade puhul on pakilisem probleem hariduse omandamine, keeleõpe või sõltuvuusvõõrustus,» lisas ta.