/nginx/o/2015/08/05/4349363t1hef3c.jpg)
/nginx/o/2015/07/08/4259683t1he369.png)
Kahe riigi võrdlus ehk miks on majanduskriisis vaevlev kreeklane parem olla kui eestlane.
Kreeklane elab ka kriisis paremini kui eestlane?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
 |  |
KREEKA: | EESTI: |
Töötutoetus on 360 eurot, aga ainult esimene aasta ja ainult neile, kes on vähemalt pool aastat Kreekas töötanud. | Töötutoetus on 124,31 eurot, aga ainult üheksa kuud ja vähemalt pool aastat Eestis töötanuile. |
| Vanaduspension on keskmiselt 833 eurot kuus (kuus aastat tagasi oli keskmine 1350 eurot). Esmapilgul tundub, nagu jagaks riik pensioniraha ülilahkelt. Tegelikult sõltub iga teine Kreeka perekond vanavanemate pensionist. Ja vanavanemaid on selles riigis palju - iga viies kreeklane on üle 65 aasta vana. Kreeka kulutab vanaduspensionitele umbes 14 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mistõttu on IMF Kreeka pensioniplaani kritiseerinud. Öeldakse, et see on riigile liiga kulukas. | Vanaduspension on keskmiselt 349,5 eurot kuus. Eesti kulutab pensionitele umbes kuus protsenti SKPst, vähem kui enamik Euroopa Liidu riikidest. |
| Miinimumpalk on Kreekas 683,76 eurot kuus. See on Kreekas kukkunud nelja aastaga umbes 200 eurot. 15 aastat tagasi oli minimumpalk 552 eurot. | Miinimumpalk on Eestis 390 eurot kuus, mis on viimase 15 aasta kõrgeim. 1999. aastal oli miinimumpalk 79.89 eurot. Ida-Euroopas on alla 500-eurone miinimumpalk aga üpris tavaline (vaata kaarti all). |
Miinimumpalgad Eurooa Liidus
Kollase värviga märgitud riikides on miinimumpalk alla 500 euro. Veidi tumedamaga aga 500 ja 1000 euro vahel. Pruuni värviga märgitud riikides on miinimumpalk üle 1000 euro.
/nginx/o/2015/07/08/4259683t1he369.png)
. | . |
Töötus. Samas on Kreekas iga neljas tööta, eriti noored. *lisatud hiljem. | Töötus. Eestis on tööta vaid 6,7 protsenti elanikest. *lisatud hiljem. |
Ostujõud: Iga euro eest saavad kreeklased siiski vähem kaupa kätte kui eestlased, sest hinnad on kallimad. Ostujõu pariteet: 0,83 (ELi keskmine on 1). *täiendatud. Vabandame vea pärast. | Ostujõud: iga euro eest saavad eestlased rohkem kaupa kätte kui kreeklased, sest hinnad on odavamad. Ostujõu pariteet: 0,75 (ELi keskmine on 1) *täiendatud. Vabandame vea pärast. |
Keskmine eluiga Kreekas: 81 aastat. | Keskmine eluiga Eestis: 76 aastat ehk viis aastat vähem kui kreeklane. |
Päike: Kreeka pealinnas Ateenas paistab 58 protsenti aastast päike. | Päike: Tallinnas aga 37 protsenti. |
Rahulolu: Ja lõpuks, õnn. Kreeklaste rahulolu eluga ühest kümneni on 4,4. See on madalaim OECD riikidest. | Rahulolu: Kuigi me saame vähem palka ja samal ajal ka vähem oma raha eest osta, oleme eluga rohkem rahul kui kreeklased. Ühest kümneni õnnetunde skaalal, vastas eestlane keskmiselt 5,6. See on siiski veidi vähem kui OECD keskmine. |
|
Lõpuks aga - selle põlvkonna eestlased elavad siiski paremini kui nende vanemad. Meie elu siin põhjamaal läheb aina paremaks. Kreeklased peavad aga õppima hakkama saama vähemaga. Isegi kui seda «vähemat» on rohkem kui Eestis. Kõik sõltub, kuidas ja kust vaadata.