Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Muruniitmise keelamine ärritas elanikke

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Maiken Mägi
Copy
Muruniitmine.
Muruniitmine. Foto: Margus Ansu / Postimees

Suvine muruniitmine kuulub iga aiaomaniku kohustuste juurde, kuigi tõenäoliselt on paljud vabal õhtupoolikul või nädalavahetusel ärritunud valjult naabri aias pläriseva muruniiduki üle.

Nõmme linnaosa inimesed on Facebooki suhtluskeskkonnas kogunenud gruppi, kus kohalikku eluolu puudutavaid muresid ja rõõmu jagada. Hiljuti avaldati seal ettepanek kehtestada mõned muruniitmisest vabad päevad, et müra asemel linnulaulu nautida.

«Palju oli kurjasid ütlejaid, aga märkasin ka, et oli palju neidki, kellele idee meeldis,» ütles Anu Samarüütel, kes muruniitmispäevade idee õhku viskas.

Kuigi mõnele kommenteerijale võis selline mulje jääda, oli pakkumise näol tegu pigem kogukonna neutraalse kokkuleppega, mitte keelu kehtestamisega. «Minu arvates võiks algatuseks proovida kasvõi ühe-kahe niiduvaba päevaga. Saan aru, et praegu on palju käske-keelde, mis meie vabadust piiravad ja pole vaja veel ühte juurde, mis trahviga ähvardab ja halba emotsiooni tekitab. Pigem võiks niiduvaba päev olla kogukonna poolt heast tahtest kokku lepitud. Mul pole õrna aimugi, mis nädalapäev peaks olema niiduvabad, aga seda saab ju arutada ja proovida,» selgitab Samarüütel.

Tiheda niitmise kõrval võib aga ilmneda veel üks probleem, millele aiaomanikud sageli ei mõtle.

«See on 15 cm murukõrguse nõue, mis hävitab tegelikult meie linna looduse tasakaalu. Ma märkan oma aias, kuidas möödunud aastatega võrreldes on vähem liblikaid, mesilasi jm, mis tähendab, et Nõmme on muutumas muruga kaetud korralikult pügatud kõrbeks. Ei ole enam õitsevaid metsikuid ega aiataimi, mis putukaid köidaks. Paljud inimesed niidavad trahvihirmus isegi oma aia taga olevat metsa-ala , kus pole iialgi varem niidetud ja mis peaks olema metsiku looduse koht. Võiks julgustada inimesi istutama rohkem püsililli, marjapöösaid jne, sest nii vabaneb niidualune pind ning kõigil on vähem stressi ja aiast ka mingit kasu,» ütles Samarüütel.

Tagasi üles