/nginx/o/2015/07/08/4258731t1h86a6.jpg)
Peaminister Taavi Rõivas ütles eile hilisõhtul Brüsselis toimunud euroala valitsusjuhtide erakorralise kohtumise järel, et valitsusjuhtidel oli pikk ja väga tõsine arutelu Kreeka rahvahääletuse tagajärgede üle.
Rõivas: Kreeka valitsusjuhil on viimane õlekõrs
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ühiselt leiti, et referendum suurendas ebakindlust Kreeka tuleviku suhtes,» ütles Rõivas, viidates Kreekas kehtestatud kapitalikontrollidele ja pankade sulgemisele ning Rahvusvahelisele Valuutafondile laenu tagasimakse tegematajätmisele.
Rõivase sõnutsi on see märk, et teha on väga palju ning üksnes Kreeka-poolsed mõjusad ja veenvad sammud annaksid aluse edasiminekuks. Ainult nii on Rõivase hinnangul võimalik taastada turgude ja laenuandjate usaldus riigi vastu. Rõivas lisas, et kahetsusväärselt ei ole Kreeka valitsus siiani suutnud veenvaid ettepanekuid esitada.
«Usaldus on kergelt kuluv, aga vaevaliselt taastuv ressurss. Eesti, nagu paljud teised Euroopa riigid, ei saa aktsepteerida lahendusi, mis tooksid endaga kaasa võlgade mahakirjutamise või garantiide käikulaskmise. Valitsusjuhtide seas oli ühine arusaam, et edasiste sammude lähtepunktiks on Kreeka ühiskonna tugev, laiapõhjaline ning pikaajaline pühendumine reformide läbiviimisele ja kohustuste täitmisele,» ütles Rõivas.