/nginx/o/2015/07/01/4231467t1h1293.jpg)
Kreeka teeb taotluse abiprogrammi avamiseks Euroopa stabiilsusmehhanismist (ESM).
Kreeka esitab abitaotluse ESMi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreeka peaks tegema formaalse taotluse uueks abipaketist peagi, ütles Eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem pärast euroala rahandusministrite kohtumist, vahendas BNS.
«Kreeka valitsus saadab eurogrupile uue kirja taotlusega saada ESM-ilt toetust. Niipea kui see laekub, loodetavasti homme hommikul, peab eurogrupp uue konverentsikõne,» lausus Hollandi rahandusminister.
Dijsselbloem kavatseb Kreekalt ESM-i abitaotlust sisaldava kirja saamise järel paluda kreeditoridel hinnata Ateena «finantsvajadusi ja võla jätkusuutlikkust.»
Dijsselbloem ütles, et tema Kreeka kolleeg Efkleidis Tsakalotos ei «esitanud täna ühtki konkreetset meedet,» ehkki nõuti reformikava, ent lisas, et Euroopa Liidu abifondist peaks taotlus laekuma «peagi, võimalik, et lähima paari tunni jooksul.»
Leedu rahandusminister Rimantas Sadzius lisas, et Kreeka abipalve ESM-le tähendab rahalisi kohustusi Euroopa Liidu maksumaksjatele. Rahandusministrite kohtumist Sadzius kuigi tulusaks ei nimetanud.
Eesti rahandusminister Sven Sester sõnas, et ESMiga esitati taotlus euroala rahandusministritele, kes ESMi üle vaatavad. «On raske kommenteerida midagi, mida pole näinud,» sõnas Sester abipalve mõjust Eesti maksumaksjatele, märkides, et ühtegi ettepanekut siiani tulnud ei ole.
Ta kinnitas, et Kreeka täna veel ühtegi konkreetset ettepanekut ummikust väljumiseks ei esitanud. Küll aga kinnitas hellenite uus rahandusminister Eukleides Tsakalotos täna, et on endiselt huvitatud jätkamisest nii Euroopa Liidus kui euroalas.
ESMist toetuse saajad peavad liituma fiskaalstabiilsuse lepinguga, mis kehtestab riikide eelarvetele rangemad nõudmised, seisab rahandusministeeriumi kodulehel.
ESMi kapitali maht on kokku 700 miljardit eurot, sellest 80 miljardit on sissemakstav ja 620 miljardit vajadusel sissenõutav kapital.
ESMi mullusest aruandest selgub, et Eesti osalus on 0,1847 protsenti ehk 1,302 miljardit eurot. Läti, Leedu, Malta ja Eesti on neli kõige väiksemat panustajat. Suurim on Saksamaa, mille osalus on 26,9 protsenti.
Eesti leppis sisse makstava kapitali suuruseks kokku 148,8 miljonit eurot, makstuna viies osas ehk umbes 30 miljonit eurot aastas, ütles ESMi lepingu allkirjastamisest teavitav rahandusministeeriumi pressiteade.