Tugevnev euro seab ohtu ka Eesti ekspordivõimalused

Foto: graafika: Silver Alt

Viimastel kuudel dollari suhtes üha tugevnev euro võib hakata kahjustama ka Eesti eksporti, mis augustis kasvas mullu sama ajaga võrreldes tervelt 40 protsenti.

Euroopa ühisraha kurss dollari suhtes liigub viimased viis kuud üsna püstloodis ülespoole. Juuni algusest on ühisraha väärtus tugevnenud enam kui 16 protsenti ja üha valjemini kostub ühisraha kasutajate suust kurtmist, et tugevnev raha hakkab eksporti pärssima.

«Pole kahtlust, et tugev vahetuskurss hakkab mõjutama eksporti ja selle kaudu ka majanduskasvu,» tõdes ING finantsurgude analüütik Carsten Brzeski BBC-le. Loogika on lihtne: kallis euro on mõnus küll turistile, kes sama raha eest USAs rohkem kaupu ja teenuseid saab, kuid ettevõtetega on teised lood.

Eurot kasutavates riikides toodetu ja eksporditu muutub väljaspool euroala üha kallimaks ning teiste pakkujatega võrreldes ollakse raskemas seisus. Sellised kartused ei ole asjatud. Kui Eesti statistikaamet andis eile teada, et augustis kasvas meie toodete ja teenuste väljavedu mullu sama ajaga võrreldes 40 protsenti, siis Euroopa suurima majanduse Saksamaa eksport kahanes juba teist kuud järjest.

Olukord on tõsine, sest just eksport on olnud riigi peamine majandussurutistest väljatoov jõud. Analüütikud kardavad, et euro tugevnemine haavab kogu eurotsooni majanduskasvu.

Saksamaa arengutel on paraku mõju ka Maarjamaal. «Tahame või mitte, aga Saksamaa hakkab mõjutama ka Soomet ja Rootsit,» tõdes Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur. Just need riigid on meie peamised kaubanduspartnerid.

Viimasel ajal on tublit kasvu näidanud ka Venemaa-suunaline eksport. Juulis suurenes eksport Venemaale mullu sama ajaga võrreldes 71 protsenti. Oliver Kruuda piimatööstus Tere teatas aga eelmisel nädalal, et toodete eksport ületab juba kodumaist müüki.

Samas on Vitsuri sõnul selge, et juhul kui euro ka rubla suhtes märkimisväärselt tugevneb, satuvad oma kaupu Venemaale müüvad ettevõtted löögi alla. Idanaabrile müüdav toodang on aga oluline, sest sinna läheb peamiselt lõpptoodang.

Analüütikute väitel tulebki selget vahet teha väljapoole müüdava toodangu lisaväärtuse osas ehk kas tegemist on valmis asja või vaid allhankega. «Kümneprotsendilisel piimaekspordil on oluliselt suurem väärtus kui näiteks metallitoodete ekspordi samaväärsel kasvul,» lausus Vitsur.

Soome, Rootsi ja Saksamaa suunal toimuva ekspordi puhul ei tea me, kuhu sinna tehtav allhange lõpuks välja jõuab. See tähendab Vitsuri sõnul, et tegelikult me ei tea, kui palju euro kurss seda eksporti mõjutab.
Ekspordile orienteeritud, Wolf Groupi kuuluva Eesti suurima ehitusmaterjalide tootja Krimelte kommunikatsioonijuhi Iveri Marukašvili sõnul mõjutab euro tugevnemine ka nende toodete hinda sihtriikides. «Mida odavam on euro, seda lihtsam on kaupa turustada,» lausus ta.

SEB analüütiku Hardo Pajula arvates ei ole paanikaks siiski põhjust, sest enamik Eesti ekspordist läheb eurotsooni. Lisaks näitab reaalne kaalutud valuutakurss, et võrreldes 2006. aastaga on euro praegu odavam. Kõik sõltub aga kontekstist. «Kolm juuksekarva peas on vähe, aga supi sees palju,» iseloomustas Pajula olukorda.

Pajula möönis, et Eesti jaoks on euro tugevnemise juures olulisem nn teise ringi mõju. See tähendab, et euro tugevnemisel löögi saavate sihtriikide näiteks tööpuuduse kasvu tõttu väheneb edaspidi ka nõudlus meie kaupade järele.