Millised käitumisviisid tõmbavad ametikõrgendusele kriipsu peale?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Personalivahendusportaal Careerbuilder viis hiljuti USA 2000 personalijuhi seas läbi uuringu, millega selgitati välja need töötajate käitumisviisid, mis võivad soovitud ametikõrgendusele saatuslikuks saada.
Uuringu järgi mängivad just need inimkäitumisega seotud faktorid töötaja edutamisest loobumise puhul kõige suuremat rolli:
- 62 protsenti küsitletutest ei pakuks ametikõrgendust negatiivse või pessimistliku suhtumisega silma paistvale töötajale
- 62 protsenti küsitletutest ei edutaks pidevalt tööle hiljaks jäävat töötajat
- 51 protsenti küsitletutest ei pakuks ametikõrgendust vulgaarse sõnakasutusega töötajale
- 49 protsenti küsitletutest ei edutaks töötajat, kes lahkub töölt tihtipeale varem kui ette nähtud
- 49 protsenti küsitletutest ei sooviks ametikõrgendust pakkuda liiga tihti haiguslehel olevale töötajale
- 44 protsenti küsitletutest ei edutaks teisi selja taga klatšivat töötajat
- 39 protsenti küsitletutest ei pakuks ametikõrgendust töötajale, kes veedab olulise osa tööajast oma sotsiaalmeediakontodel surfates
- 36 protsenti küsitletutest ei pakuks edutaks töötajat, kes ei suuda enda järel koristada
- 27 protsenti küsitletutest ei sooviks ametikõrgendust pakkuda töötajale, kes lobiseb tööajal kolleegidega töövälistel teemadel
- 24 protsenti küsitletutest ei edutaks töötajat, kes teeb tööajal isiklikke telefonikõnesid
- 19 protsenti küsitletutest ei pakuks ametikõrgendust töötajale, kes on pidevalt suitsupausidel