/nginx/o/2015/07/07/4255665t1haab9.jpg)
Eelmisel nädalal pani Riigimetsa Majandamise Keskus riigimetsa üles esimesed valvekaamerad, mille eesmärgiks on tuvastada inimesed, kes oma prügi loodusesse tassivad.
Metsareostajaid hakatakse kaameratega püüdma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaamerapildiga kogutud tõendusmaterjali annab RMK üle keskkonnainspektsioonile reostajate kindlakstegemiseks ning neile karistuse määramiseks.
«Vaatamata pidevale teavitustööle ja ulatuslikele talgutele ei ole metsade reostamine vähenenud ning paraku on meie seas ikka veel neid, kes peavad normaalseks oma prügi metsa alla viimist,» ütles RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät.
Kaamerad hakkavad esialgu valvama 40 metsaala üle Eesti, kuhu inimesed eriti varmalt oma prügi viivad. «Valvekaamerate täpset asukohta me mõistagi ei avalikusta, samuti tõstame neid pidevalt ümber,» lisas Väät.
Keskkonnainspektsooni keskkonnakaitse osakonna juhataja Silva Prihodko sõnul on metsaprügistajate tabamine keeruline, sest jäätmed visatakse loodusesse salaja ning nende põhjal ei ole toojat sageli võimalik välja selgitada.
«Usume, et saame prügikaamerate piltidelt tõendusmaterjali, mis võimaldab reostajaid kindlaks teha ning vastutusele võtta,» sõnas Prihodko.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eeki sõnul on RMK ja keskkonnainspektsiooni initsiatiiv väga vajalik.
«Lisaks tagajärgedega tegelemisele on tarvis aru saada probleemi põhjustest. Prügistamise olulisemaid põhjuseid on paljude majapidamiste välja jätmine olmejäätmete veosüsteemist. Kui inimesed oleks liitunud jäätmete kogumissüsteemiga, siis poleks vajadust otsida prügile muud kohta. Veosüsteemiga liitumise tagamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, kes aga ei ole selles küsimuses sageli piisavalt ranged,» ütles Eek.
Samuti kutsub RMK kõiki üles metsareostajaid teolt tabades pildistama, autonumbreid üles kirjutama ning tõendusmaterjali keskkonnainspektsioonile edastama. Metsa visatud prügihunnikutest saab igaüks teada anda kohalikule omavalitsusele või keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.
Vastavalt jäätmeseadusele saab eraisikust prügi metsa alla viijat karistada kuni 1200-eurose rahatrahviga. Juriidilisest isikust reostajale on trahvisumma kuni 3200 eurot.
Eelmisel aastal jõudis keskkonnainspektsiooni 305 kaebust jäätmete ebaseadusliku ladestamise kohta, millest suur osa oli seotud metsa või mujale loodusesse tekkinud prügihunnikutega. Sellele lisandusid inspektsiooni enda avastatud prügihunnikud.
Selle aasta kuue kuuga on RMK riigimetsast koristanud 250 tonni prügi, mis on peaaegu sama palju kui kogu eelmise aasta jooksul kokku. Suur osa riigimaalt koristatud prügist on ehitus- ja segaolmejäätmed. Tänavu on metsade prügist koristamine läinud RMK-le maksma juba 53 000 eurot.