Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Lauri: Kreeka praegusele valitsusele laenamine ei tule kõne allagi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marge Tubalkain, Maris Lauri
Copy
Maris Lauri
Maris Lauri Foto: Riigikogu kantselei

Kreeka praeguse valitsusega võiks kokkulepe olla välistatud, leidis riigikogu liige Maris Lauri oma blogis.

«Kahjuks on Kreeka valitsus ja rahvas arvamusel, et Euroopa teised rahvad on nende seisukohtade (οχι) poolt. Nad arvavad, et väide, et teised Euroopa rahvad ei toeta neid, on pahade ja kurjade tippametnike propaganda,»kirjutas Lauri. Tema hinnangul võib just nii kokku võtta ühe BBC intervjuu, mis kinnitas Laurile seda, mida taoli juba mõnda aega arvanud, kirjutas ta oma blogis.

«See on οχι-usk, et tegelikult on kõik kreeklaste poolt ja kasinuse vastu, on vaid pahad Euroopa ja IMFi läbirääkijad, kes ei lase demokraatial õitseda ning kelle eesmärgiks on alandada kreeklasi. Usuga ei saa aga teatavasti argumenteeritult vaielda,» kirjutas ta.

Eelnevaga seostub veel usk sellesse, et üksnes Kreekas on valitsus valitud demokraatlikult ja esindab rahvast. Selline suhtumine tuleneb äärmusideoloogia olemusest – üksnes meil on õigus, need, kes meiega nõus ei ole, on pimestatud ja petetud mustade jõudude poolt. Mustadeks jõududeks on olenevalt ideoloogiast ja oludest kapitalistid, sionistid, IMF, Merkel või kes iganes. Syriza sõnum on: meie tuleme ja päästame Euroopa, sest meil on õigus, ning tänu meile pääsevad ka teised Euroopa rahvad IMFi ja Merkeli ikkest. Sama ideoloogiat esindavad veel mitmed jõud Hispaanias, Itaalias ja mujalgi.

«Kuid sateliitidena haakuvad vasakäärmuslastega ka paremäärmuslased, sest vaenlane –sisuliselt ja reaalselt demokraatlik ühiskond – on ju ühine.

Me näeme nüüd Euroopas seda, mida seni oleme näinud mujal maailmas – näiteks Boliivias või Venetsueelas -, seda kuidas rahvas demokraatlikult valib võimule äärmuslased, kes lõpuks viivad riigi hukatusse,» kirjutas endine rahandusminister.

Euroopa jaoks on olukord äärmiselt keeruline. Venemaa-taoline käitumine on nüüd Euroopa Liidu sees.

«Kuidas käituda inimesega, saati siis valitsusega, kes igasuguse loogika vastaselt usub, et just temal on õigus ja keeldub teistega arvestamast ning lükkab vastuväited tagasi kui valed ja pahatahtlikkuse või lihtsalt ignoreerib neid?» küsis Lauri.

Ta arvas, et täna-homme esitab Kreeka valitsus omapoolse nõudmise rahaliseks abiks ehk uueks programmiks. Intervjuudest paistab, et nad loodavad sellele juba homme õhtuks vastust. «See osutab eelkirjeldatud usul põhinevale enesekindlusele ja reaalsustaju puudumisele. Euroopa ei tohi vastusega kiirustada, kuigi kindlasti saab mõned põhimõtted ka koheselt Tsiprase ette laduda,» ütles Lauri.

Esiteks, Euroopa riikides on samuti demokraatlikud valitsused, mis esindavad oma rahva tahet. Kreeka rahva tahe ei ole sama, mis teiste riikide rahvaste tahe. Kreeklased ja nende valitsus peavad seda aktsepteerima.

Teiseks, teiste riikide valitsuste ja rahvaste solvamine Kreeka valitsusliikmete poolt, samuti Kreeka eriliseks pidamine ja erikohtlemise nõudmine ei ole euroopalik. See on lubamatu ja selline käitumine võib viia igasuguste läbirääkimiste katkemiseni.

Kolmandaks, Euroopas on demokraatia ja on reeglid. On asju, mis otsustatakse enamusega, on asju, mis otsustatakse konsensuslikult. Rahaline tugi ühele liikmesriigile on konsensuse küsimus, seega on igalühel sõnaõigus.

Neljandaks, Kreekat ei visata välja ei euroalast ega Euroopa Liidust, kõik soovivad Kreeka jätkamist Euroopa ühises peres ja projektides. Kuid Kreeka valitsuse teha on see, millisena ja kuidas Kreeka jätkab neis ühendustes.

Viiendaks, võimalik rahaline abi ja tugi, sealhulgas võlgade restruktureerimine, tuleb üksnes peale reaalseid tegusid. Kreeka praeguse valitsuse lubadused ei maksa enam midagi, sest usaldust selle valitsuse vastu ei ole.

Kuuendaks, vajadusel osutab Euroopa Liit Kreekale humanitaarabi, kuid see tuleb üksnes materiaalses ja mitte rahalises vormis.

Loe pikemalt Maris Lauri blogist

Tagasi üles