Erakordselt tugevat tuult batuudiõnnetuse hetkel ei puhunud

Tõrvandi alevikus aset leidnud õnnetuse toimumiskoht. Foto: Kalev Saar / Postimees / Scanpix Baltics

Eile Tartumaal kahe lapse elu nõudnud ning kolm last raskete vigastustega haiglasse saatnud batuudiõnnetuse ajal ilmateenistus erilist tuule tugevnemist ei täheldanud, samuti välistavad eksperdid ka igasuguse ekstreemsed tuulekeerised.

Riigi ilmateenistuse klimatoloog Ain Kallis sõnab, et õnnetuse aset leidmise hetkel oli välistatud tornaado-tromb ning pagituul, sest puudusid äikesenähud. Kuna õhutemperatuur oli kella 17 ja 18 vahel üpris madal – 23 kraadi ümber, ei saaks rääkida ka nn tolmukeerisest ehk tolmukuradist, mis tekib palava ilmaga põldude, väljakute - harvem rohumaade, nagu õnnetuskohas - kohal ning võib mõningaid kergemaid esemeid lennutada.

Eile pärastlõunal aset leidnud õnnetuse ajal sellele kõige lähemal asuvas mõõtmispunktis Tartu-Tõravere ilmajaama andmetel tuule tugevus küll 17.40 paiku mõnevõrra tugevnes, kuid siiski vähe. Samuti ei registreerinud ilmajaam sel hetkel ka järsku pööret tuule suunas. «Samuti ei muutunud oluliselt tuule suund, mis võiks viidata keeriste olemasolule,» märgib ilmateenistuse klimatoloog.

Kümneminutilise intervalliga maksimum tuulekiirus ja suund olid järgmised:

• kell 17.20 - 5,3 m/s tuule suund 260° (läänetuul)
• kell 17.30 - 5,2 m/s tuule suund 272° (läänetuul)
• kell 17.40 - 5,5 m/s tuule suund 250° (lääne-edelatuul)
• kell 17.50 - 4,8 m/s tuule suund 299° (lääne-loodetuul)
• kell 18.00 - 5,0 m/s tuule suund 255° (lääne-edelatuul)

Tuule kiirus (maksimaalne) saatusliku tunni jooksul eile õhtul Tartus (õnnetus juhtus kell 17:40):

Tuul ei olnud erakordselt tugev:

Iga kümne minuti keskmine tuulekiirus oli aga veelgi madalam, olles kell 17.20 - 2,7 m/s, kell 17.30 - 2,8 m/s, kell 17.40 - 3,2 m/s, kell 17.50 - 2,9 m/s ja kell 18.00 - 2,7 m/s.

Õnnetuskoha läheduses asub ka Tartu-Ülenurme lennujaama vaatlusväljak. «Sealsed vaatlusandmed näitasid, et kella 17.30 ja 17.50 vahel puhus tuul, mille puhangud küündisid 6,1-7,8 m/s,» lisab Ain Kallis. Kella 17.40 ajal registreeriti keskmiseks tuule kiiruseks 4,9 m/s, mis on nõrk tuule kiirus, ja maksimaalseks puhanguks 6,5 m/s, mis on mõõdukas tuule kiirus.

«Võib karta, et täispuhutav batuut käitus isegi sellise nõrga kuni mõõduka tuule korral nagu tohutu õhupall, mida ei suudeta vaos hoida,» märgib Kallis.

Ilmateenistuse sünoptiku Taimi Paljaku sõnul ulatus 5. augustil Eesti kohale kõrgrõhuala serv. Ajavahemikul kella 17 ja 18 vahel oli ilm kuiv ja üksikute pilverünkadega. «Pilvede kõrgus ulatus vaid ühe-kahe kilomeetrini, millest nähtub, et edasiseks arenguks puudusid tingimused - järelikult atmosfäär oli ebapüsiv vaid õhukeses kihis ja võimsate tõusvate õhuvoolude tekkeks puudusid tingimused,» ütles Paljak.

Kõigis atmosfääri kihtides oli valdavaks üks tuulesuund – loodetuul – ja tuule kiirus kasvas proportsionaalselt kõrgusega. Seega ei saanud keeriste teket soodustada ka tuulenihe (tuule suuna ja kiiruse muutus erinevates atmosfääri kihtides).

Eelnevast tulenevale tuginedes märgib Paljak, et tal ei ole alust arvata, nagu oleksid ilmatingimused olnud batuudi õhku paisumise põhjuseks.