Tallinna kiirabi peaarst: batuudiõnnetuste arv ei ole Eestis maailmaga võrreldav

Batuudiõnnetuste kõige sagedasem periood on suvel. Foto: Marko Saarm

Batuudiõnnetuste kõige sagedasem periood on suvel, kuid maailmaga võrreldes ei ole siinne õnnetuste arv märkimisväärne ja eluohtlikke juhtumeid on vähe.

«Minu teeninduspiirkond on Tallinn ja selle lähiümbrus. Meil on umbes 100 000 patsienti ja kui 24 neist on seotud batuutidega, siis see hulk ei ole kuigi suur,» sõnas Tallinna Kiirabi juht Raul Adlas ja lisas, et sel aastal on olnud 24 õnnetust ja eelmisel 26.

Ta selgitab, et Tallinnas ei ole olnud batuudi ja kiige vigastustega fataalseid juhtumeid. Pealinnas on olnud nendega seotud traumad keskmise ja kerge astmega. «Võrreldes muude noorte ja lastega seotud õnnetustega, prevaleerivad rulluisud ja rattad. Batuudid ei ole kõige levinumad õnnetuse põhjustajad,» lausus Adlas.

Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda tuuakse patsiendid alates 15-eluaastast. «Aastas satub batuudil juhtunud traumade tõttu EMOsse keskmiselt 5-10 inimest. Kõige tavalisemad on hüppeliigese nikastused, kuid on olnud ka sääreluumurde,» ütles Ida-Tallinna Keskhaigla kommunikatsioonispetsialist Kadri Penjam.

Tartu Ülikooli Kliinikumi avalikkussuhete juht Kristi Tael sõnas, et kui ilmad lähevad soojaks ja batuudid üles pannakse, siis traumapunkti pöördub pea iga päev laps, kes on batuudi peal kukkunud või teise lapsega kokku põrganud. «Sagedamased vigastused on luumurrud, kuid on olnud ka nii tõsiseid vigastusi, et batuudiõnnetuse tõttu on vajanud laps haiglaravi,» ütles Tael.

Saartehääle sõnul on tänavu Kuressaare haigla erakorralise meditsiini osakonda pöördunud kolmteist batuudil viga saanut. Haigla ravijuht Marje Nelise andmeil on viga saanud lapsed erinevas vanuses. «Kuna kõik on olnud kerged juhtumid, siis haiglaravi ei ole neist vajanud mitte keegi,» lausus Nelis.

Pärnu Haiglas batuudiõnnetustest statistikat ei tee. Küll aga on ette tulnud käeluumurde, põrutusi ja väändeid, aga eluohtlikke juhtumeid mitte.