Üha rohkem välismaalasi soovib jääda elama Lätti

Läti ja Vene lipp Daugavpilsi hotelli kõrval. Foto: Ints Kalnins / Reuters

Värske uuringu valguses soovib oma edasist elu Lätiga siduda kasvav hulk kolmandate riikide kodanikke.

Kui 2009. aastal soovis Lätti elama jääda 33,2 protsenti ajutiste elamislubade omanikke, siis tänavu on vastav protsenti juba 52,3, kirjutab Dienas Bizness.

Alalise elamisloaga välismaalastest tahavad tänavustel andmetel aga Lätti elama jääda 81,1 protsenti.

60 protsenti ajutiste ja alaliste elamislubade omanikest tunnetavad oma sidet Lätiga.

Kuue aastaga on ajutiste elamislubadega kolmandate riikide kodanike arv Lätis ligi kolmekordistunud – 8474 juurest 23 671 peale.

Alalist elamisluba Lätis omavad tänavuse seisuga 46 669 inimest. Kõige enam on viimaste hulgas venelasi (45,7 protsenti), valgevenelasi (17,4 protsenti) ja ukrainlasi (11,2 protsenti).

Peamised Lätti tuleku põhjused on perekonna ühinemine (iga teine), kinnisvara (iga viies), õpingud (12,1 protsenti) ja töö (8 protsenti).

Ligikaudu 59,5 saabunutest ei tööta. Peamine põhjus selleks on läti keele mittevaldamine. Samas teeb iga neljas neist Lätis erialast tööd.

Alates 2009. aastast on 25 protsendi jagu kasvanud välismaalaste arv, kes on kunagi läti keelt õppinud (tänaseks 83,5 protsenti). Nende inimeste hinnangul on vaja tasuta kursusi, aga ka laiemaid võimalusi keelt praktiseerida – lätlased peaksid kõnelema välismaalastega läti keeles.