Rõivas: kilekotiaktsiis järgmise aasta algusest kehtima ei hakka

Kadrinas varastati naiselt kilekott, milles alkohoolsed joogid ja õhuvärskendaja. Foto on illustratiivne. Foto: Margus Ansu / Postimees

Parlamendi rahanduskomisjoni reformierakondlasest esimehe Taavi Rõivase kinnitusel ei hakka kilekotiaktsiis kehtima järgmise aasta algusest, nagu koalitsiooniparteid ja rohelised algselt soovisid.

Rõivas ütles BNSile, et 1. jaanuarist, nagu näeb ette kevadel algatatud ja suve hakul esimese lugemise läbinud eelnõu, kilekotiaktsiis kehtima ei hakka. «Samas on see eelnõu piisavalt oluline, et olla jätkuvalt komisjoni töölaual. Soovime, et kui me muudatuse teeme ja kilekotid maksustame, oleks ka tagatud, et see täidab oma eesmärki ja tõesti vähendab oluliselt kilekottide tarbimist,» lausus ta.

Rõivase sõnul on komisjon tellinud riigikogu õigus- ja analüüsiosakonnalt muudatuse võimalike mõjude ja teiste riikide praktika kohta analüüsi, mille valmides asub ka komisjon kilekotiaktsiisi kehtestamist uuesti arutama. «Usun, et teema tõusetub aasta lõpus või kevadel sõltuvalt sellest, kui kiiresti suudetakse analüüs valmis saada,» ütles ta.

Tema kinnitusel pole eelnõu mõte olnud riigikassasse raha tuua, vaid vähendada kilekottide kasutamist, kuid samas pole seni leitud üksmeelt, kuidas seda kõige mõistlikumalt teha. «Püüame leida lahenduse, aga mis kujul see lõplikult realiseerub või kas üldse, on praegu veel vara öelda,» lisas Rõivas.

Koalitsioonifraktsioonide ja roheliste poolt märtsi lõpus riigikogu menetlusse antud eelnõu kehtestab kilekottidele kolme krooni ehk 20 eurosendi suuruse aktsiisi. Maksu tuleb tasuda ainult kauba kaasavõtmiseks mõeldud kottidelt, mitte aga muudelt plastkottidelt, nagu näiteks prügikotid. Tootjad, maaletoojad ja edasimüüjad on kohustatud kliente muust hinnainfost eristatuna kilekoti aktsiisimäärast teavitama.

Suvel esitas Eestimaa Roheliste fraktsioon eelnõule rea muudatusi, mis muuhulgas kohustaksid aktsiisi tasuma mitte enam kauplejaid, vaid tootjaid või maaletoojaid. Roheliste sõnul muudaks see maksu deklareerimise, tasumise ja kogumise lihtsamaks, kuna tootjaid ja maaletoojaid on kauplejatest kordades vähem.

Kui praegu näeb eelnõu ette aktsiisivabastuse kilekottidele, mis on väiksemad kui 20 korda 30 sentimeetrit, siis roheliste hinnangul tuleks selguse huvides maksuvabastuse alla minevad kilekotid defineerida mõõtmete asemel massi järgi. Nii ei tuleks muudatusettepaneku kohaselt aktsiisi maksta vähem kui kaks grammi kaaluvatelt kilekottidelt. Samas oleksid maksust vabastatud ka kilekotid, mille hind on ilma käibemaksuta vähemalt üks euro.

Lisaks roheliste ettepanekutele on juba praeguses eelnõus aktsiisist vabastatud kilekotid, mida antakse või müüakse laeval või lennukil ning lennujaama või sadama territooriumil, kuhu pääseb ainult kehtiva sõidupiletiga.

Kolmanda suurema muudatusena soovivad rohelised lisada eelnõusse sätte, mis kohustab kauplejat küsima kilekoti eest vähemalt aktsiisimäära ehk kolme krooni suurust tasu ja keelab ühtlasi maksustatavat kilekotti kliendile tasuta anda. See peaks nende sõnul välistama võimaluse, et kaupleja peidab kilekoti aktsiisimäära teiste toodete hinna sisse.

Uue terviktekstina esitatud parandusettepanekus sisalduvatele muudatustele viitas roheliste fraktsiooni kuuluv Toomas Trapido juba 1. juunil, mil eelnõu läbis parlamendis esimese lugemise. Tema sõnul on muudatuste vajadus ilmnenud maksu- ja tolliametiga peetud arutelude käigus.

Eelnõu algatanud fraktsioonid põhjendasid kilekotiaktsiisi kehtestamist sooviga vähendada kilekottide kasutamist ja sellest tulenevat kahjulikku keskkonnamõju, tuues ühtlasi riigieelarvesse lisaraha. Nende sõnul peaks aktsiis mõjutama tarbijaid kasutama keskkonnasõbralikumaid alternatiive, näiteks riidest kotte või juba varem ostetud kilekotte.

Kui praegu kasutatakse Eestis rohkem kui 100 miljonit plastkotti aastas, siis muudatuse järel prognoosivad algatajad nende kasutamise vähenemist 10 miljonini. Nende hinnangul laekuks maksust Eesti riigieelarvesse aastas vähemalt 30 miljonit krooni.

Kilekotid on maksustatud ka mitmes teises Euroopa riigis.