/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/07/04/4244211t1h5477.jpg)
Elektroonikajäätmeid koguv MTÜ Eesti Elektroonikaromu põhjendab enda mullust kahjumit asjaoluga, et turul tegutseb hulk ettevõtjaid, kes hiilivad mööda elektroonikajäätmete käitluskohustusest.
Elektroonikaromu süüdistab enda kahjumis vastutustundetuid ettevõtjaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Endiselt on turul tegutsemas ettevõtjaid, kes ei teosta seadusest tulenevaid kohustusi või teevad seda vormiliselt, mitte sisuliselt. Kahetsusväärsel kombel on seadusekuulekate elektroonikaettevõtjate õlul olnud seadusest kõrvalehiilijate jäätmetega seotud kulude finantseerimine ning Eesti Elektroonikaromu on jätkuvalt katnud ebaproportsionaalselt suurt osa Eestis tekkivate elektroonikaromude käitluskuludest. Selle tulemusel on tingitud ka majandusaasta aruandes nähtav kahjum,» seisab Elektroonikaromu majandusaastaaruandes.
Olgugi et lõppenud majandusaastal teenis Elektroonikaromu ettevõtlusest tulu enam kui 287 000 eurot, viisid tegevus- ja tööjõukulud mittetulundusühingu 87 000-eurosesse kahjumisse. Tegevuse peale kulus ühingul mullu ligi 301 000 eurot ja tööjõu peale ligi 33 000 eurot. Aasta varasemaga võrreldes oli mullune kahjum vaid mõnevõrra väiksem, olgugi et tööjõukulusid kärbiti märkimisväärselt.
Eelmise aasta jooksul otsustas oma seadusest tulenevad kohustused Eesti Elektroonikaromule delegeerida 56 uut liitujat ning ühingu lepinguliste klientide arv tõusis 369-ni. Nagu seadus ette näeb, korraldas Eesti Elektroonikaromu ka teavituskampaania tarbijatelt elektroonikaromude tasuta tagasivõtmiseks.
Elektroonikaromude kogumis- ja käitluskulude osas eeldab kehtiv seadusandlus kõigilt tootjatelt taaskasutamise finantseerimist oma turuosaga proportsionaalsel määral. Proportsionaalse finantseerimise printsiip ei ole Elektroonikaromu hinnangul veel eesmärgipäraselt rakendunud, olgugi et seadusandlikult on see sarnaselt muude Euroopa riikidega reguleeritud.
2011. aastal alanud vaidlus päädis sellega, et Riiklik Probleemtooteregister väljastas turuosad 2012. aasta lõpus kõikide aastate kohta. Peale seda esitas Eesti Elektroonikaromu kliiringusüsteemi alusel ülekogutud turuosa eest arve MTÜ-le EES Ringlus esialgu 2008. aasta eest. EES Ringlus aga vaidlustas arve, millele omakorda järgnes kohtuprotsess. Praeguseks on Harju maakohus rahuldanud Elektroonikaromu hagi EES Ringluse vastu summas 335 540, millele lisandub 47 733 eurot viiviseid.
Elektroonikaromu juhatus on veendunud, et rahaline nõue teiste tootjate vastu kompenseerib aastate jooksul kumuleerunud negatiivse omakapitali.
Õigusaktid kohustavad Eesti elektroonikatootjaid aasta jooksul koguma 4 kilo elektroonikajäätmeid inimese kohta.