«Seda poleks ma küll mõni aasta tagasi uskunud, et peame hakkama Eesti Raudteele peale maksma,» kirjutab Neivelt. « Lennuliiklusele maksame. Praamidele maksame. Siseriiklikust rongiliiklusest ja tasuta ühistranspordist rääkimata. Aga maksjaid jääb iga aastaga vähemaks.
Sellega seoses on mul ettepanek vajaliku omafinantseeringu jaoks kaasata eraraha. Selleks, et viia kogu diskussioon projektist uuele tasemele. Muidu on nii, et ühel päeval loeme lehest, et riik võttis raudtee finantseerimiseks mitusada miljonit eurot laenu.
Investeerimist ootavat raha erasektoril jätkub. Kõik kohalikud investeerimispankurid räägivad, et inimestel seisab liiga palju raha pangakontodel ja börsil on vähe firmasid. Korraldame aktsiate avaliku müügi ja paneme aktsiad börsile. See oleks ka lakmuspaberiks saamaks aru, kas projekt on elujõuline või mitte. Kas seda raudteed ka tegelikult vaja on või mitte. Missugustel tingimustel ja missuguste garantiidega sinna raha investeeritaks? Kas asjaga tegelenud ja tegelevad avaliku sektori töötajad oma isiklikku raha paneks sellesse projekti? Ja kui paneks, siis mitme kuu palga? Kas pensionifondid sinna meie ühist raha investeeriks?
Kokkuvõttes kutsun üles olema võõra rahaga käitumises teistele eeskujuks. Ja saamaks kindlustunnet, et oleme raudtee ehitamisega õigel teel, müüme aktsiad ka erasektorile. See viiks diskussiooni hoopis uuele tasemele.