/nginx/o/2015/06/10/4172249t1h3126.jpg)
/nginx/o/2015/07/02/4236067t1hf7a0.jpg)
Nõukogude ajal pulmakindlustuse sõlminud mees läks poja kindlustuseks 25 aastat hoiustatud raha välja võtma, kuid sai pangakontole ootamatu rahasumma.
Nõukogude ajal kindlustuse ostnud mees sai üllatava rahasumma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toonane üliõpilane Illimar Maasing astus 15. mail 1990. aastal sisse NSVL Riikliku Kindlustuse Peavalitsuse uksest, et kindlustada rahaliselt oma aastavanuse poja tulevik. Selleks sõlmis ta 1000-rublase väljamaksesummaga pulmakindlustuse. Pulmakindlustus tähendas, et kui ta laps saab täisealiseks ja abiellub, makstakse talle välja aastatega intresse kogunud kindlustussumma. Kui laps ei abiellu, makstakse talle summa välja 25-aastaseks saamisel.
Maasing tegi tol ajal pea nelja kuupalga suuruse sissemakse – 804 rubla ja 90 kopikat. Eelmisel aastal jõudis Maasingu poeg vajalikku ikka ning isa soovis pojale kogutud raha välja võtta.
NSVL Riikliku Kindlustuse õigusjärglane on Swedbank Life Insurance SE. Kuna poeg ei tohtinud raha ise välja võtta, läks Maasing sellele Swedbanki kontorisse järele. Isa tabas aga suur üllatus: «Eile laekus minu kontole 25 aastat intresse kogunud varandus: kuus eurot ja 97 senti.»
Sõlmitud poliisi garanteeritud intressimäär oli kuni esimese väljamakseni kaks protsenti aastas. Intressi arvestus lõppes 2009. aastal, kui ta poeg sai 18-aastaseks. Elu on aga vahepeal läinud nii palju kallimaks, et tänaste hindade juures on välja makstud rahasumma Maasingu sõnul suisa kurioosne.
Ta märkis, et 1990. aastal oli arvestuslik keskmine palk 213 rubla, mis on ümberarvutatult umbes 1,4 eurot. Praegu on keskmine kuupalk 1010 eurot. Maasing loetles, et kindlustuseks makstud raha eest oleks ta tol ajal võinud osta kuus pesumasinat ja külmkappi või kolmandiku korterist.
Rahast mehel aga kahju ei ole. «Nalja teeb natuke see, et kindlustad oma järeltulijad enda arvates suurte summadega ära. Mina pidin tol hetkel üliõpilasena rabelema mitmel rindel, et leida nelja kuu keskmine palk,» kirjeldas Maasing. «Kui ma heast tahtest selle summa tulevikuks lukku lõin, siis nüüd on elu nii nagu on – see ei ole mitte mingi raha enam. Lausa naeruväärne.»
Mida tegi Maasing väljamakstud seitsme euroga? «Selle ma kandsin täna oma poja pangaarvele koos kaaskirjaga, et elu on nüüd selline, et ta sai suure summa võrra rikkamaks. Palju õnne! Kasutagu seda raha mõistlikult.»
Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask möönis, et rubla ajal kogutud säästud kaotasid oluliselt oma ostujõudu ja väärtust üheksakümnendate aastate alguses ühelt ühiskonnakorralduselt teisele üle minnes ning tolle aja kõrge inflatsiooni tõttu. Elukindlustuslepingute konverteerimispõhimõtted olid samad nagu muudel säästudel.
Siilivask ütles, et valdav osa omal ajal rublades sõlmitud lepingutest on praeguseks lõppenud. Paljudel juhtudel on kliendid oma lepinguid ka uuendanud ja tingimusi ajakohastanud, lisas ta.
Maasingu sõnul tasub mõelda sellele, mis saab pensionifondidest järgmise 25 aasta pärast: «Me ei tea, kas praegused pensionifondid on selleks ajaks samamoodi 500 või 800 korda devalveerunud,» tõdes ta.