Piraatluse ja võltskaupade levik väheneb

Võltsitud telefon konfiskeeriti maksu-ja tolliameti poolt. Foto: Postimees

Eile kajastati õiguste kaitse olukorda ja arenguid, kus tõsteti esile võltskaupade müügi ja piraatluse pidevat vähenemist Eestis.

Viimase aasta jooksul konfiskeeriti maksu- ja tolliameti poolt 10 200 ühikut võltskaupu. Vaid 12 juhul oli võltsitud kaubamärgiga partii suurus üle 100 toote.

Tolli hinnangul ei ole Eesti üldiselt suurte võltsitud kaupade partiide sihtriigiks. Tüüpiliselt on tollis tegemist väikeste saadetistega, suur osakaal (umbes 79 protsenti juhtudest) on veebikauplustest tellitud võltskaupadel. Hävitamisele läinud võltskaupade hinnanguline väärtus oli 260 000 eurot.

Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon, kes valvab loometööde kasutamise seaduslikkuse järele Eestis, ei tuvastanud eelmisel aastal tehtud kontrollkülastuste käigus ühtki liikmete õigusi rikkuvate toodete levitamisjuhtu turgudel ja kauplustes. Füüsiline piraatlus leiab aset eelkõige online keskkondade vahendusel – peamiselt online kuulutuslehtede, oksjonite ja foorumite kaudu.

Monitooringu tulemusena sulges EAKO eelmisel aastal 472 piraatkauba online kuulutust või oksjonit. Kohalike torrentlehtede arvukus ja roll piraatkoopiate levikul on tagasihoidlik, kuna nende liikmelisus on väga piiratud, ca 500-700 inimest. Selle aasta seisuga on EAKO-le teadaolevalt Eestis üks väga aktiivselt oma sisu uuendav torrentleht, mille vastu on juba ka kuriteoteade esitatud.

Intellektuaalomandi Keskuse direktori Marius Kuninga hinnangul on head tulemused tingitud ühiskonna pidevast arengust. «Üldine tarbijateadlikkuse kasv ning uued kasutajasõbralikud lahendused nagu Spotify on suurendanud ka originaalkaupade- ja tarkvara tarbimist. Teisalt ei saa märkimata jätta, et võltskaupade ja piraattarkvara väiksem levik on tingitud ka õiguskaitseorganite ja asjasse puutuvate institutsioonide pikaajalisest tööst,» sõnas ta.

Aastaraport on kõigile vabalt kättesaadav Intellektuaalomandi Keskuse kodulehelt.