Eestlane Kreekas: Mul on vastik vaadata, kuidas kreeklasi hukka mõistetakse

Eestlanna sõnul on Kreeka elanikud saarel praeguses olukorras palju rahulikumad kui mandril. Foto: Angelos Tzortzinis/AFP

Kaks aastat Kreekas Parose saarel elanud eestlane Katrin Suik ütles, et võrreldes mandri-Kreeka ja suurlinnadega on olukord saarel praegu väga rahulik ja inimesed on pigem elevil.

«Siin on küll imerahulik,» kommenteeris Suik viimaste päevade meeleolu Parosel. Ta ütles, et inimesed ei paanitse ega seisa enam sularahaautomaatide juures järjekorras, kuna kõik teavad, et automaadist saab välja võtta 60 eurot sularaha päevas. «Mitte keegi ei osta poes makarone ja tikke kokku. Inimesed on mures, kuid rahulikud ja ootavad, mis saab,» märkis Suik.

Eestlanna tähendas, et saare elanikud teevad rahulikult oma tööd edasi, teenindavad kliente ja käivad õhtuti peale tööd rannas. Ta ütles, et inimesed on pigem elevilgi, kuna loodavad midagi uut ja paremat kui seni. «Loodetakse iseseisvust, sest oleme ausad – senine režiim tegelikult ei võimaldanud Kreekale iseseisvust,» sõnas Suik. «Tulgu, mis tuleb, aga vähemalt annab see võimaluse iseseisvalt otsustada.»

Suik tõdes, et osa inimesi on siiski ka mures. Näiteks kardavad osad, mis saab siis, kui ravimid saavad apteegist otsa. Lisaks on kriis teinud ettevõtjate elu raskeks: «Ma rääkisin täna ühe inimesega, kelle vend on ettevõtte omanik ja kes pidi täna vabriku sulgema, kuna tema tooraine tuleb väljastpoolt Kreekat ning tal ei ole võimalik selle eest praegu tasuda,» nimetas Suik kohalikke muresid.

Üldiselt on elu väikesaarel tema sõnul hea, kuna inimesed ei kannata eriti vaesust. «See, mis toimub mandril ja suurlinnades on ikka väga-väga nukker ja masendav,» möönis Suik.

Tema sõnul levib meedias palju valeinformatsiooni. Näiteks hirmutatakse inimesi tema sõnul iga päev kuulujuttudega, mis võib juhtuda, kui Kreeka hääletab referendumil Euroopa abipaketi tingimuste üle «ei». Nende kuulujuttude tulemusel kasvab «jah»-pooldajate hulk iga päevaga, võrreldes referendumi väljakuulutamise ajaga, mil «ei» pooldajate hulk oli tugevalt ülekaalus, hindas Suik. «Kuna Kreeka inimestel pole enam väga palju kaotada, siis väga paljud ei võta hirmujutte kuulda. Öeldakse, et olgu mis on, aga me ei saa enam samal kursil jätkata – ükskõik mis muu on parem kui see, mis oli seni,» vahendas eestlanna.

Suik rääkis, et tema kaaluks Kreekast lahkumist vaid oma laste nimel ehk siis, kui olukord muutub nii ebastabiilseks, et koolid ei saa enam korralikult töötada. Ise soovib ta aga praegusest kriisist hoolimata Kreekasse jääda. «Mulle meeldib see, mida ma näen: kreeklased on väga solidaarsed, väga üksteist toetavad ja väga oma valitsust toetavad,» põhjendas Suik. See ühtehoidmine on tema kinnitusel kriisiga ainult tugevamaks muutunud ning inimesed räägivad, et juhul kui tõesti raha otsa saab, hakkavad nad omavahel kaupu ja teenuseid vahetama.

Eestlanna arvates on Kreeka kriis rahvusvaheliselt valesti mõistetud. Ta ütles, et soovib, et rahvusvaheline kogukond loeks rohkem selle kohta, mida kriis ja kasinusmeetmed on tegelikult Kreekale kaasa toonud, enne kui hakatakse otsuseid langetama «laiskade ja raiskavate kreeklaste kohta.» Ta lisas: «Elades siin ja vaadates, kui palju nad tegelikult töötavad, on mul vastik vaadata, kui kergesti neid hukka mõistetakse. »

Suik rõhutas, et tavalised Kreeka elanikud pole praeguses kriisis süüdi. «Siin ei ole küsimus selles, et kreeklased raiskasid liiga palju ja nüüd nutavad. Küsimus on selles, et sellest rahast, mis Kreekasse tuli, jäi ainult kümme protsenti siia, ülejäänu läks pankadele tagasi.»

Suik tõdes, et eelmises valitsuses oli korruptsiooni ja raiskamist, aga see ongi see, mida praegune valitsus püüab «ära koristada». «Kümme aastat halba valitsemist ja selle tagajärgi – Kreeka rahvas ei ole ära teeninud seda kümmet aastat halba valitsemist. Kreeka rahvas ei ole seda raha näinud,» lausus ta.