Uurimus: Kasinus on suurendanud kreeklaste enesetappe 35 protsenti

Töötus ja sellega kaasnev ebakindlus on kreeklased viinud rohkemate enesetappudeni. Foto: ARIS MESSINIS/AFP

Kreeka Tessaalia ülikooli värske uurimuse järgi on riigi kasinusmeetmed suurendanud enesetappude arvu kahe aasta jooksul 35 protsenti.

Uurimuses võrreldi aastaid 2011 ja 2012 ajavahemikuga 2003–2010 ning uurijad järeldasid põhitulemusena, et enesetappude arv on oluliselt kasvanud, vahendab Keep Talking Greece.

Ülikooli professor George Rachiotis ütles, et lisaks leiti tugev seos enesetappude arvu ja Kreeka tööpuuduse suurenemise vahel. Töötus on 2009. aastast alates peaaegu kahekordistunud ja on jõudmas 30 protsendini.

Kreeka valitsuselt nõuti perioodil 2010–2011 28 miljardi euro jagu kulude kärpimist ning aastatel 2012–2014 veel 13 miljardi jagu. 2010. aasta kärbetega kaotati avaliku sektori töökohti, vähendati palku ja pensioneid, suurendati kaudseid makse ja erastati riigifirmasid.

2012. aastaks oli 20 000 kreeklast jäänud kodutuks ja 20 protsenti Ateena poodidest olid tühjad, märkis professor Rachiotis uurimuses. Hinnanguliselt üks Ateena elanik kümnest külastas iga päev supikööki.

Kõige tugevamini on majanduslikud löögid mõjunud tööealistele meestele vanusevahemikus 20–59. Kui varem tegi sellesse eagruppi kuuluvatest meestest enesetapu 6,56 100 000-st, siis aastatel 2011–2012 oli enesetappude tegijaid 100 000 inimesest 8,81.

Rachiotise sõnul näitas uurimus, et ühe protsendipunktine töötuse kasv tähendas 0,19/100 000 kasvu 20–59 aastaste meeste enesetappudes.

Väiksemal määral kasvas ka pensionäride ja naiste enesetappude arv.

Uuringu tulemusi kinnitavad ka mitmed teised uurimused, näiteks Charles C. Branasi ja tema kolleegide korraldatud uuring, mille avaldas veebruaris meditsiiniajakiri BMJ. Selle uurimuse järgi kasvas enesetappude arv Kreekas enim 2012. aastal.