/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/07/01/4231127t1h121b.jpg)
Kreeka valitsusjuht Aleksis Tsipras saatis teisipäeva hilisõhtul Euroopa Komisjoni, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Euroopa Keskpanga juhtidele kirja, milles nõustub kõigi pühapäeval pakutud võlausaldajate nõudmistega, kirjutab Financial Times.
Financial Times: Tsipras nõustub võlausaldajate pakkumisega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Financial Timesi valduses oleva kirja kohaselt pakkus Tsipras nõusolekut kõigile võlausaldajate nõudmistele, välja arvatud saarte maksutsooni kaotamine, samuti soovis Tsipras pikendada ajavahemikku, mil kärbitakse lisapensioneid ning tõstetakse pensioniiga.
Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble kinnitas, et võlausaldajate ja Kreeka vaheline kokkulepe ei ole võimalik enne pühapäevast referendumit.
Schäuble sõnul on Tsiprase kiri tingimuste aktsepteerimisest ebaselge. Saksamaa rahandusminister on skeptiline, et Kreeka on valmis vastu võtma kreeditoride pakkumised. Ta ütles, et ühest küljest otsustas Kreeka korraldada referendumi ettepaneku tagasilükkamise üle. «Nüüd nad räägivad millegi vastuvõtmisest, aga praegu ei ole midagi, mida vastu võtta või tagasi lükata,» sõnas minister. Lisaks on teateid selle kohta, et referendum võidakse ära jätta, jätkas ta. «See kõik ei ole alus tõsiste meetmete arutamiseks,» ütles Schäuble.
Euroala rahandusministrid arutavad Kreeka ettepanekuid kell 18:30.
Kreeka ja võlausaldajad katkestasid abiprogrammide läbirääkimised nädalavahetusel, kui Kreeka teatas, et paneb kreeditoride pakkumise rahvahääletusele. Teisipäeva varahommikul tegi Kreeka ettepaneku alustada uut finantsabiprogrammi, mille eest maksaks riik järgneva kahe ja poole aasta jooksul sissenõutavad laenud. Kolmapäeva öösel lõppenud tähtaja jooksul Kreeka IMF-ile 1,5 miljardi euro suurust laenumakset ei sooritanud.
Isegi kui võlausaldajad ja Kreeka peaksid omavahel kokkuleppele jõudma, peaks ka Kreeka parlament kõigi seadusemuudatuste poolt hääletama, mis on keeruline arvestades parlamendienamuse kasinuspoliitika vastast seisukohta. Samuti peaksid uue kokkuleppe heaks kiitma kõik eurotsooni riigid.