Harvard Business Review loetleb üles viis kõige olulisemat puudust, mida alluvad ülemustele ette heidavad.
Millised on alluvate hinnangul ülemuste viis kõige suuremat puudust?
Alluvate tunnustamata jätmine
Töötajad ei soovi võltsi ega odavat tunnustust. Tegelikult aitab ka siirast ning regulaarsest silmast-silma tänamisest. Muidugi ei teeks halba ka olulise saavutuse eest rahalise preemia määramine.
Ebaselgete juhiste andmine või juhiste andmata jätmine
Selle probleemi lahendamine võib olla veidi keerukas, kuna vahel saavad ülemused ka oma ülemustelt ebaselgeid või ebapiisava täpsusega juhiseid. Samuti ei pruugi kõik ülesanded teistele nii lihtsad ja loogilised tunduda, kui sulle endale.
Alluvatega kohtumise vältimiseks ajapuudusele viitamine
Muidugi on ülemustel alati kiire ning stressi palju, kuid sama kehtib ka alluvate kohta. Kui ülemus ei leia mitmel korral aega alluvaga tema soovil kohtumiseks, võib alluv hakata tegema sellest oma järeldusi: «ta on minu peale millegipärast pahane», «ma ei ole tema silmis oluline», «ma ei meeldi talle», «ma olen midagi valesti teinud», jne. Sellised mõtted koormavad alluvat ning vähendavad tema produktiivsust. Hea ülemus leiab alati mingi võimaluse oma alluvate ära kuulamiseks.
Madalamal astmel olevate töötajatega suhtlemisest hoidumine
Need ülemused, kes leiavad, et ametinimetus annab neile võimu, mängivad tavaliselt just selliseid mänge. Need aga, kes leiavad, et nende ametinimetus ei ole tööd silmas pidades eriti tähtis, suurendavad oma mõjuvõimu hoopis alluvatega suheldes ja aega veetes. Head juhid teavad, et koosolekuruumi ametlikus õhkkonnas ei saa nad alluvatelt kunagi nii ausat tagasisidet või ettepanekuid, kui siirate igapäevaste vestluste käigus.
Teiste ideede enda nimele kirjutamine
Ülemused, kes seda teevad, on lõpuks ikkagi kaotajad. Töötajad võivad korra või kaks andestada, kuid kui see muutub käitumismustriks, jäetakse parimad mõtted ja ideed enda teada.