/nginx/o/2015/06/08/4160751t1h55be.jpg)
Eesti ülikoolid on teadmatuses, kuidas jätkub IT-hariduse rahastamine Eestis pärast Euroopa Regionaalarengufondi IKT Programm lõppemist täna.
Ülikoolid on mures IT-hariduse rahastamise äravajumise pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«IKT programmi ligi 4,8 miljoni euro abil on nelja aasta jooksul toetatud ülikoole: et meil oleksid aja nõuetele vastavad IKT-erialade õppekavad, et noored valiksid edasiõpinguteks infotehnoloogia suuna ja õpingud ka edukalt lõpetaksid,» ütles programmijuht Karin Kuldmets.
Kuldmetsa sõnul püsib olenemata sellest, et koolilõpetajate arv on Eestis aasta-aastalt vähenenud, IKT-erialadele sisseastunute arv 1000 tudengi ringis. Välistudengite osakaal IKT-erialade üliõpilaste koguarvust on suurenenud projekti raames kaheksa korda, 2009/10 õppeaastal õppis IKT-õppekavadel kokku 17 välisüliõpilast, sel õppeaastal juba 270 tudengit.
Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse juhi Erki Urva sõnul on programmi 4,8 miljonist eurost üle 3 miljoni kulunud just ülikoolide õppejõudude palkadeks ning nüüd tekib küsimus, mis saab nendest õppejõududest edasi.
«Põhiküsimus minu jaoks on see, kas rakendatud meetmete jätkusuutlikus on tagatud – kas saavutatud positiivsed muudatused on pikaaegsed ja kestvad,» ütles Urva tänasel projekti lõpuüritusel.
Tartu Ülikooli Arvutiteaduse Instituudi juhataja Jaak Vilo tõdes, et seoses IKTd programmi ja teadusprogrammide rahade kadumisega läheb tema juhitava instituudist välja 20-25 protsenti eelarvet.
«Ei ole päris selge, kuidas see asendub,» tõdes Vilo. «Jääb üle soovida riigimehelikkust otsustajatele - et seda suunda ja taset tasub hoida ning strateegiliselt edasi arendada.»
Tallinna Tehnikaülikooli Arvutitehnika Instituudi direktor Margus Kruus lisas, et väga paljud õppejõud ja teadlased jäid projekti alguses kolme aasta eest ülikooli õpetama ja teadustööd tegema just tänud projektiga tekkinud motivatsioonipaketile.
«Palganumbrid olid sel perioodil ikka küllalt atraktiivsed, ka võrreldes IT-sektoriga pakutuga,» ütles Kruus ja märkis, et ka TTÜ arvutitehnika instituudi eelarvest moodustas projekti raha ligikaudu 20 protsenti.
«Eks meil ole ka nüüd mure, et mis nüüd saab. Džinni pudelisse tagasi toppida on väga raske – väga raske on inimesele öelda, et oli tore programm ja sai Sulle head palka maksta, aga sügisest Sa enam nii palju ei saa, kuid proovi ikka sama palju ja sama head tööd edasi teha,» väljendas Kruus TTÜ muresid. «Samas loodame parimat ja midagi leiame kindlasti ka ülikooli, riigi ja teiste projektide poolt.»
Kõik projektis osalenud asutuste esindajad leidsid, et projekt oli äärmiselt oluline Eesti IT-hariduse kvaliteedi ja selle rahvusvaheliseks muutmise osas ning ka selle kasu poolest, mida tehtud teadus- ja haridustegevus Eestile mainele ja laiemas vaates ka tagasi tulnud välisinvesteeringutele omanud on.
Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse juht Mart Laanpere viskas nalja, et TLÜ on teistega võrreldes roosilisemas seisus, kuna ei saanud projektist nii palju toetust.
«Oleme olnud vahepealsetel aastatel selle võrra raskemas seisus ja teisi vahendeid kasutades toime pidanud tulema. Meie lahendus on olnud teadusrahade hankimine Euroopa fondidest, mis on aidanud meil vee peal püsida ja palgata välismaa teadureid,» ütles Laanpere.
Laanpere sõnul on samas ka IKTd projektist TLÜ-le suur kasu olnud, eelkõige õppekavade kvaliteedi kasvatamise ning õppurikandidaatide kvaliteedi ja kvantiteedi osas. Samas ka mitmete teadusuuringute läbiviimiseks.
«Tegemist on olnud väga mõjusa ja vajaliku programmiga ning loodetavasti leitakse ka lahendus selle jätkumise osas,» ütles Laanpere.
Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse koordineeritud Euroopa Regionaalarengufondi IKT Programm lõppes täna.